Moodsad materjalid kahjustavad vana puitmaja

Maa-arhitektuuri keskuse projektide peaspetsialist ja nõustamisvõrgustiku koordinaator Elo Lutsepp rääkis, et nõustamise soovide arv on aastast aastasse kasvanud, eriti plahvatuslikult 2019. aasta kevadel seoses pandeemiaga, kui tekkis suur huvi maale kolida, ja kasvab jätkuvalt. Ta lisas, et nõu saab ka enne vana maja ostutehingu sooritamist ja mitte ainult maapiirkondades.

„2015. aastal jõudsime oma parimate partneritega, MTÜ-dega, kes olid varem juba pikalt nõustamisega tegelenud, järeldusele, et hakkame nõu andma koordineeritult maa-arhitektuuri keskuse kaudu, sest meie ei sõltu ainult projekti­rahastustest,” rääkis Lutsepp. Selleks, et maamajadele n-ö esma­abi anda, avati ka veebikeskkond maamaja.eu.

Alguses võeti kampa kümme partnerit, praegu on partnereid üle 30. Netilehelt võib lugeda, et võrgustiku liikmed on hariduse ja töökogemuse kaudu seotud enamasti pärand­ehitusega ning vana maja omanik saab kutsuda enda juurde pärandehituse nõustaja, kes vaatab ehitise üle, räägib, mis seisukorras hoone on, millest tuleks töid alustada, mis materjale tasub kasutada. Nõu saab küsida üle Eesti. Hiljem saadetakse majaomanikule lühikokkuvõte soovitustest ja hetkeolukorra kirjeldusest.

Kui algselt osutati nõustamisteenust üksnes kuni 1945. aastani ehitatud hoonete omanikele, siis peagi võib Lutsepa jutu järgi nõu küsida ka uuemate ehitiste kohta ja mitte ainult maapiirkondades. „Selleks peame laiendama oma nõustajate võrgustikku inseneridega,” ütles Lutsepp.

„Majaomanik ise ei pea nõustajat valima, veebilehe kaudu tuleks saata nõustamise soov, näiteks: mul on nii vana maja, kavatsen võtta ette renoveerimise,” tutvustas Lutsepp ja mainis, et soov jõuab tema e-posti. „Katsun leida majaomanikule võimalikult lähemal oleva nõustaja, sest maja omanik peab lisaks 40eurosele nõustamistasule kandma ka meistri kohale tuleku tasu,” jutustas Lutsepp. Suuremahulistele töödele soovitas ta kaasata ka inseneri ja arhitekti. Vanade majade asjatundja puusepp Aare Grünberg Türilt nõustas eelmisel aastal 25 pärandmaja omanikku. Ta ütles, et kõige rohkem teeb vanale puitmajale kahju tänapäevaste ehitusmaterjalide kasutamine. Täielikult on välistatud penoplast, kipsplaat ja ehitusvahud. Need materjalid ei „hinga”. Samuti peab teadma, kuidas liigub niiskus. „Puit küll kannatab vett, aga vesi peab saama ka välja minna!”

Ehitise juures vaatab ta esimesena tavaliselt katust. „Enamik palgi kahjustusi saab alguse sellest, et katus jookseb läbi,” ütles Grünberg. Tema jutu järgi ei sobi palkmaja seina äärde ronikasvud, lilled, põõsad ja puuriidad, sest need ei lase õhul liikuda seinte ääres.

Täielikult on välistatud penoplast, kipsplaat ja ehitusvahud. Need materjalid ei „hinga”.

Kui katus vaadatud, uurib ta vundamenti. „Vanade majade vundamendid on suhteliselt nõrgad ja need ei ole ka piisavalt sügavad. Kui soovitakse maja soojustada, renoveerida siseruume või teha korda katus – siis tuleb kindlasti vundament korda teha. Või teha uus, kui ei ole midagi taastada,” teadis Grünberg. Samuti on väga oluline, et maja ei oleks seest umbne. Seintes peavad olema õhutusavad.

Kuna vanade rehielamute aknaavad olid väikesed, soovitakse teha aknad suuremaks. „See on arusaadav, et soovitakse tuppa rohkem valgust. Aga seda tehes peab teadma, et läbi­saetud palkseina hoiavad sirgena sissetapitud püsttoed ehk tendrid. Kui vanad saetakse ära, tuleb teha uued. Sama kehtib uste kohta,” õpetas Grünberg.