Kuni 3-aastase lapse isa võib saada ajateenistusse minekuks ajapikendust

Postimehe poole pöördus 21-aastane noormees, kelle elu pöörab pea peale ajateenistusse kutsumine, kuna ta on pere (elukaaslane ning 3-aastane laps) ainus ülalpidaja.

«Mul on alaline töökoht ning olen ka alustava ettevõtte osanik. Sellega seoses on kindel sissetulek üle 650 euro ning lisaks veel erinevad juhutööd, mis üldiselt on 100-500 euro vahemikus kuus,» seletas ta.

Selle raha eest saab ta enda sõnul elukoha kulud makstud, osta süüa, bensiini, maksta arved ning olenevalt kuust ka mõne riideeseme lubada.

«Tekib küsimus, et kui mind tõesti võetakse ajateenistusse, siis mis saab mu perest?» küsis ta, tuues näiteks, et lapsetoetus ajateenistuses olijale on 48 eurot.

«Kui aus olla, siis sellise summa eest ei saaks isegi lasteaiamaksu makstud, rääkimata üürist, söögist jms,» märkis noormees. «Ühesõnaga võtab riik võimaluse raha teenida ning asendab selle 20 korda väiksema summaga. Lisaks saab ajateenija 70-130 eurot palka, aga see ei päästa ka eriti midagi, kui ajateenijal endal on ka teatud kulutused.»

Nii keeratakse tema sõnul ta elu pea peale, sest sissetulek muutub pea olematuks.

«Elukaaslane ja laps peavad korterist välja kolima ja riiki ei huvita see, mis neist saab,» lisas ta. «Ma usun ja loodan, et minu olukorras pole just väga paljud, aga siiski leian, et see on nii uskumatu, et Eesti riik meile niimoodi teeb.»

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet tõdes, et ajateenistuse läbimine peab olema korraldatud võimalikult paindlikult, et võimalikult vähe häirida ajateenija tsiviilelu.

Ta lisas, et kutsealuste ajateenistusse kutsumist korraldav kaitseressursside amet püüab sellistes olukordades alati leida kõigile osapooltele võimalikult hästi sobivaid lahendusi, kuid peab kinni pidama kehtivatest seadustest ning kohtlema kõiki kutsealuseid võrdselt.

«Kui seadusest tulenevat alust ei ole, pole võimalik ka ajapikendust anda,» nentis Kuimet. Nii on praegu võimalik perekondlikel või majanduslikel põhjustel anda ajapikendust kutsealusele, kes peab üleval vähemalt kahte või üksinda vähemalt ühte last või kui kutsealune on ainus isik, kes hooldab raske või sügava puudega inimest.

Kuimet tõdes, et 48 eurot kuus on tõepoolest väga keeruline pidada summaks, mis kataks lapse kasvatamisega seotud kulud, kuid antud juhul on tegemist laiema, riikliku lapsetoetuse kui selliste suurust puudutava teemaga, mille lahendamine ei kuulu kaitseministeeriumi pädevusse.

«Lisaks on raskes majanduslikus seisukorras ajateenija perekonnal mõistlik ja võimalik pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole toimetulekutoetuse taotlemiseks,» seletas ta. «Samuti makstakse igale ajateenijale igakuiselt 74 kuni 199-eurost ajateenija toetust, mis ei ole küll väga suur, kuid samas tuleb meeles pidada, et kaitseväes olles katab riik praktiliselt kõik ajateenija eluoluga seotud kulud.»

Kuimet tõi välja, et praegu riigikogus menetluses oleva uue kaitseväeteenistuse seaduse alusel hakatakse edaspidi täiendavalt ajapikendust andma kutsealusele, kes peab üleval vähemalt ühte alla 3-aastast last, olenemata sellest, kas ta peab last üleval üksinda või mitte. Postimehe poole pöördunud noormeest see muudatus paraku ei aitaks, kuna tema laps on juba 3-aastane.

«Muus osas on kehtivat ajateenistusse kutsumise ja ajapikenduste süsteemi aastate jooksul niigi korduvalt paindlikumaks ning kutsealusele mugavamaks muudetud,» sõnas ta. «Samuti tasub meeles pidada, et ajateenistuse läbimine seisab ees kõikidel tervetel Eesti meeskodanikel, mistõttu peaks iga noormees ise seda võimalikult varakult oma edasise elu, õpingute, perekonna, töö ja laenude-liisingute planeerimisel arvesse võtma.»

Ta lisas, et ajateenistusse läbimise aeg on ette teada vähemalt aasta aega, mis jätab ka piisavalt pika aja selleks, et oma laste kasvatamine ülejäänud perekonna ning vanemate-vanavanemate toel kaheksaks või 11 kuuks ajutiselt ümber korraldada.