:format(webp)/nginx/o/2022/03/17/14431865t1h9673.jpg)
Kui valitsus toetaks puidutööstureid Eesti riigimetsas raiemahu suurendamisega, võidaks sellest ennekõike kitsas ring RMK kestvuslepingupartnereid, keda lepingute soodustingimused niigi turukõikumiste eest kaitsevad, lisaks hoogustaks riik töötlemata puidu väljaviimist.
Kestvuslepingutega müüb riigimetsa majandamise keskus (RMK) 85 protsenti puidust. See tähendab, et kui kasvab riigimetsa raiemaht, kasvab võrdeliselt ka lepingupartnerite vahel ärajagamisele minev puidukogus.
Postimees kirjutas jaanuaris, et RMK müüs eelmisel viiel aastal kestvuslepingutega puitu 52 miljonit eurot odavamalt, kui müünuks puitu sama aja oksjonihindadega. RMK põhjendas kestvuslepingute soodustusi vajadusega kaitsta kodumaiseid puidutööstusi suurte hinnakõikumiste, n-ö anomaaliate eest.
Eelmine selline anomaalia oli 2018. aastal, kui Põhjamaade tselluloosi- ja paberitehastes nappis toorainet. Hiidkontsernid maksid Eesti sadamates kuuse-, kase- ja männiümarpuidu eest 64–69 eurot m3 (vt graafik). RMK müüs samal ajal kestvuslepingutega kuuse-, kase- ja männipaberipuitu ligi 40 euro eest m3 (koos keskmise veokuluga).
/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
/nginx/o/2021/11/24/14221126t1h70ce.jpg)