/nginx/o/2022/03/15/14428114t1h2a1a.jpg)
Spontaanselt alanud koostöös Malta orduga aitab Eesti perearsti algatatud meditsiiniabi ekspeditsioon Ukraina sõjast pagenud põgenikke pisikeses Krościenko piiripunktis, kus ei vajata niivõrd tablette, kuivõrd inimlikku tähelepanu, head sõna ja sooja telki.
«Võlurohuna pidid meil siiski alati taskus olema ka nõukogude ajast tuntud diasepaam-valokordiini tilgad,» ütles perearst ja Terviseagentuuri omanik Madis Tiik, kes avas märtsi algul Ukraina-Poola piiril vahetustega tegutseva mobiilse arstipunkti. «Memmed hakkasid rahunema juba ainuüksi sellest, kui nägid, kuidas tuttava väljanägemisega pudelikesest neile viis tilka teeklaasi kukutati.»
Tiigi sõnul tuli ise platsil tähelepanelikult ringi käies leida endale patsiente, kellest vanimaks osutus ratastoolis 96-aastane käbe proua, noorim aga polnud veel ühekuunegi. «Inimesed olid tagasihoidlikud ja püüdsid vapralt ise hakkama saada. Kutsusime telki neid peresid, kellel olid sülelapsed või kus mõni liige nägi väga närb välja. Märkasime nälginud, joomata, stressis põgenikke, mõned lapsed oksendasid.» Mägises Krościenkos käis piirületus küll kiiresti – mõne tunniga, ent kurnatus oli tekkinud pikal teekonnal Mariupolist, Harkivist või Zaporižžjast.
:format(webp)/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)