KES ME OLEME? KUST ME TULEME? ⟩ Renate Pajusalu: keel on mõtlemise tööriist

Pajusalu selgitas, et esimene küsimus on see, kuidas keelt defineerida ehk millal muutub see päriskeeleks. Keele evolutsiooni käsitluses on võetud kasutusele ka termin protokeel, märkimaks kõnet enne tänapäevast keelt, et oleks lihtsam keele arengust rääkida.

Tema sõnul ei saagi päris täpselt öelda, mismoodi keel tekkis ja millal seda rääkima hakati. Andmed on kaudsed. Näiteks peakuju suurusest saab teha järeldusi aju suuruse ja kohati ka selle struktuuri kohta.

Teiseks allikaks on kõri ehitus ehk kas inimese eellased on saanud toota selliseid häälikuid, mida keele jaoks vaja on. Anatoomiliste leidude põhjal võib ka teha järeldusi, kui väiksena lapsed sündisid ja kui palju pidi nende eest hoolitsema, sest see on väga oluline keele õppimise puhul.

«Aga need kõik jäävad väga oletusteks,» märkis teadlane. Viimasel ajal arvatakse, et aju areng eelnes keele arengule ehk pidi juba olema tekkinud teatav aju struktuur ning ühendused aju osade vahel, aga see tingimata ei näita veel keele olemasolu. Pigem usutakse inimtegevust näitavaid tõendeid ehk näiteks tööriistade olemasolu või sümbolite kasutamist. «Need võib-olla isegi keele kohta räägivad rohkem,» sõnas Pajusalu.

Saates arutleti:

• Milliseid hüpoteese on keele tekke ja arengu põhjuste kohta?
• Mis on keele evolutsiooniline kasu?
• Kas enne olid tunded või keel?
• Mida kujutab endast viie keele tekke teooria? Mis on selle erinevad tüübid?
• Miks tekkis keelte paljusus? Mis kasu võib sellest olla?
• Millised on universaalsed keele omadused? Mida tähendab rekursiivsus?
• Miks on traditsiooniliste kultuuride keeled palju keerulisemad? Miks hakkasid keeled lihtsustuma?

Head kuulamist!