/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2011/10/19/798880t1h98ff.jpg)
Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Pavel Alonov ütles ETV saates «Vabariigi kodanikud», et ei toeta ideed Eestis vene keel teiseks riigikeeleks muuta, kuid leiab, et eesti keele oskuse lojaalsuse kriteeriumiks seadmine pole õige.
Vene kooli õpetaja: keeleoskus ei peaks olema riigitruuduse kriteeriumiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui küsida, kas ma toetan ideed, et vene keel oleks Eestis teine riigikeel, siis seda ma ei toeta, aga toetan ikkagi kodakondsuspoliitika pehmendamist ja inimeste mentaalsuse muutmist,» ütles õpetaja.
«Minu arvates on kahjuks praegu Eesti riigis lojaalsuse üheks ja võib-olla ainukeseks kriteeriumiks eesti keele oskus – kui sa eesti keelt ei oska, tehakse järeldus, et sa ei ole lojaalne Eesti riigile,» rääkis Alonov, kelle sõnul on tema vanemad hallide passide omanikud ega räägi eesti keelt, kuid on riigile väga lojaalsed.
«Nad on panustanud minusse lapsepõlves väga palju, et ma õpiksin eesti keele ära,» ütles ta ja esitas saatekülalistele küsimuse, kas see pole märk lojaalsusest.
«Mida Eesti riik kaotab, mida ta kardab, kui need isikud saavad Eesti kodakondsuse? Selline suuremeelne samm nende inimeste suhtes, kes on panustanud oma lastesse, et nad oleksid integreeritud, mõjutaks meie ühiskonda väga positiivselt,» rääkis ta ja pakkus välja, et kodakondsuse võiks anda kõigile lapsevanematele, kelle lapsed 12. eluaastaks heal tasemel eesti keelt valdavad.
«Me lahendaksime kohe probleemi, meil ei oleks nii palju halli passi omanikke, sest neid on liiga palju ja miks Eesti riik ei võiks neile pisut vastu tulla?» küsis Alonov ja rõhutas, et need inimesed elavad nagunii meie keskel ega ohusta riiki kuidagi.