Pagulasabi bussid toovad Eestisse 270 Ukraina sõjapõgenikku päevas

Pagulasabi teatel on Eesti inimesed olnud väga abivalmid ning pühapäevahommikuse seisuga on MTÜ andmebaasi kogunenud 1878 elukohapakkumist ja 536 töökohapakkumist. Töökohti vahendab edaspidi aga töötukassa.

Pagulasabi peakontor ja nõustamiskeskus Tallinnas Liivalaia tänavas on teenindanud keskmiselt 20 leibkonda päevas. Nende hulgas on juba Eestisse saabunud põgenikud, aga ka neid vastu võtvad lähedased. Esmased on olnud majutus- ja töökohtade küsimused. Keskmiselt seni ühe päeva jooksul abivajajatele leitud 3–5 konkreetset majutus- või töökohta.

Pagulasabi on vahendanud nii toidu- kui ka riideabi, samuti on olnud vaja tegeleda psühholoogilist nõustamist vajavate inimestega.

Kõnede hulk on seni olnud keskmiselt 500-600 kõnet päevas. Kõik Pagualasi poole pöördunud on saanud esmased vastused oma küsimustele ning vajadusel on nad suunatud edasi Tallinna vastuvõtukeskusesse.

Vastamisvõimekus Pagulasabi hinnangul kindlasti kasvab. Kuigi kõnede arvu ei ole täpselt võimalik prognoosida, annavad lähipäevad sellest selgema ülevaate.

Rahalised annetusi on kogunenud üle pooleteist miljoni euro, millest 800 000 on juba saadetud Ukrainasse sisepõgenike aitamiseks. Reedel jõudsid annetusrahade pangaülekanded Ukrainasse kohale. Tingimused rahalise ja humanitaarabi toimetamiseks Ukraina elanikele halvenevad seejuures iga päevaga.

Vajaduspõhist rahalist abi on Pagulasabi viimase nelja päeva jooksul andnud enam kui 320 leibkonnale, lisaks jaotanud tekke ja meditsiinitarbeid. Humanitaarabi saavad nii sõjas kannatada saanud elanikud kui ka haiglad ja lasteasutused. Vajadusel on Pagulasabi valmis lähetama toiduabi ka rindelinnadesse.

Pagulasabi tegutseb koostöös kohapealsetele koostöövõrgustikega Tšernigivi, Harkivi, Mõkolajivi, Odessa, Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblastites.

Piirkonniti on humanitaarligipääs väga piiratud, kuna agressorid humanitaarkoridore luua ei luba. Nendes kohtades on rahaline abi eriti oluline.

Pagulasabi kohapealne tiim töötab väga keerulistes ja ohtlikes oludes ja nendega ollakse pidevalt ühenduses, et tegevusi koordineerida.

Euroopa Liit otsustas esmakordselt ajaloos aktiveerida ajutise kaitse direktiivi. See tähendab, et kõik ukrainlased, kes põgenesid 24. veebruarist alates, saavad poolautomaatselt ühe-aastase kaitsestaatuse.