Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Saaremaal kolm inimest surnuks sõitnud mees jäi lõplikult süüdi liikluskuriteos, mitte mõrvas (9)

Kolme hukkunuga avarii põhjustanud Andres Reinart väidab, et ei mäleta oma surmasõidust midagi.
Kolme hukkunuga avarii põhjustanud Andres Reinart väidab, et ei mäleta oma surmasõidust midagi. Foto: Konstantin Sednev

Riigikohus jättis neljapäeval muutmata ringkonnakohtu otsuse, millega Saaremaal ohvriterohke avarii põhjustanud Andres Reinart mõisteti süüdi liikluskuriteos, mitte mõrvas.

Reinart juhtis 11. jaanuaril 2020 Kuressaare ja Kuivastu vahelisel maanteel sõiduautot Audi A6. Ta oli raskes alkoholijoobes, sõitis maanteel keelatud kohas vastassuunavööndis ja ületas lubatud sõidukiirust, kihutades kuni 179 km/h. Raske joobe ja suure kiiruse tõttu polnud Reinart võimeline ristmikul reageerima eespool liikunud sõiduauto Volvo vasakpöördele ja sõitis autole külje pealt sisse. Kokkupõrke tagajärjel hukkus kolm ja sai raskelt vigastada veel üks inimene.

Prokuratuur esitas Reinartile süüdistuse mõrvas – üldohtlikul viisil tiheda liiklusega maanteel kihutades kolme inimese tapmises. Maakohus mõistis mullu 31. märtsil Reinarti mõrvas ka süüdi ja karistas teda 14-aastase vangistusega.

Samas ringkonnakohus tühistas 28. septembril maakohtu otsuse, tunnistades Reinarti süüdi hoopis liikluskuriteos, mis seisnes selles, et ta rikkus tahtlikult liiklusnõudeid, aga põhjustas kolme inimese surma ettevaatamatusest. Kohus mõistis talle kümne aasta ja kaheksa kuu pikkuse vanglakaristuse.

Süüdistatav ei pruukinud kannatanute autot märgata

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus ringkonnakohtu järeldusega, et tegemist oli liikluskuriteoga, kuid muutis otsuse põhjendusi.

Kolleegium nentis, et nii süüdistuse kui ka maakohtu otsuse põhjal jääb ebaselgeks, millal tekkis Reinartil prokuratuuri ja maakohtu arvates tahtlus panna toime mõrv ja millised teod sooritas ta pärast sellise tahtluse tekkimist.

Süüdistusest võib välja lugeda, et Reinartil tekkis mõrvatahtlus juba maanteele sõitmisega. Samas riigikohtu istungil leidis prokurör, et süüdistataval tekkis tahtlus alles hetkel, kui ta sisenes maanteel vastassuunavööndis kurvi, mille lõpus hakkas parasjagu vasakpööret sooritama Volvo.

Samuti ei põhjendanud riiklik süüdistaja, mis eristas just süüdistatava viimast ohtlikku manöövrit kõigist eelnevatest. Prokuröri väitel seisnes erinevus selles, et süüdistatav nägi kurvis vastassuunavööndis liikudes Volvot, aga maakohus seda oma otsuses ei tuvastanud ja prokurör seda järeldust ringkonnakohtus ka ei vaidlustanud.

Nimelt tegi maakohus kindlaks, et vahetult enne kokkupõrget liikus Reinarti juhitud Audi ees sõiduauto Saab ning sellest autost möödasõidu järel toimuski otsasõit vasakpöördel olnud Volvole. Saabist eespool liikuvat Volvot süüdistatav maakohtu hinnangul ei märganud või eeldas, et Saabi ees pole rohkem autosid.

See järeldus on riigikohtu arvates ka loogiline, sest Saabist möödumisel oli Reinarti auto kaugus Volvost umbes 50–100 meetrit, mille läbimiseks kulus kiirusel 179 km/h ligikaudu üks-kaks sekundit. Seetõttu ei pruukinud Reinart Volvot kuni kokkupõrke hetkeni märgata ega saanud endale teadvustada ka otsasõidu võimalust.

Lisaks on praegusel juhul oluline arvestada sellega, et süüdistatav asetas vahetult ohtu ka iseenda. Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et pole tõendatud, nagu oleks Reinart tahtnud põhjustada oma surma. Muu hulgas oli süüdistatava turvavöö sõidu ajal kinni ja ta tegi kokkupõrkele eelnenud teekonnal edukalt möödasõite teistest autodest.

Kokkuvõttes leidis kolleegium, et pole tõendatud, nagu oleks süüdistatav põhjustanud kannatanute surma tahtlikult. Samas ei ole kahtlust, et Reinart tekitas rasked tagajärjed hooletusest, mistõttu on põhjendatud tema süüdimõistmine liikluskuriteos.

Lääne ringkonnaprokuröri Rainer Amuri kommentaar

Riigikohus on oma tänase otsusega leidnud, et Andres Reinart põhjustas kolme hukkunuga liiklusõnnetuse ettevaatamatusest ega tuvastanud sarnaselt ringkonnakohtule süüdimõistetu tahtlust nii raskeid tagajärgi põhjustada. Riigikohus leiab küll otsuses, et iseenesest ei ole välistatud liiklusvaldkonnas mõrvasüüdistuse esitamine, kuid sisuliselt siiski piirab oluliselt selle võimalikkust Andres Reinartiga sarnastes juhtumites.

Prokuratuuri seisukoht on terve menetluse kestel lähtunud sellest, et Andres Reinarti suhtumine teo tagajärge oli toime pandud kaudse tahtlusega ning see pole menetluse kestel muutunud. Meie hinnangul olid Andres Reinarti teod ehk joobes juhtimine, kiiruse ületamine ja vastassuunavööndis liikumine keelatud kohas ja pimedas kurvis toime pandud kavatsetult ning tagajärje suhtes ehk kolme inimese surma ja ühele inimesele raskete tervisekahjustuste põhjustamise osas toime pandud kaudse tahtlusega. Kõrgema astme kohtud ei nõustunud, et Andres Reinartil oli tagajärgede suhtes kaudne tahtlus ning Andres Reinart mõisteti süüdi liikluskuriteos, aga mitte mõrvas nagu prokuratuur süüdistuses ette heitis.

Kuivõrd varem polnud prokuratuur kunagi mõrvasüüdistust sellises situatsioonis esitanud, siis puudus ka kohtupraktika selle kohta, milline täpselt peaks olema süüdistuse tekst ning millised õigusteoreetilised vaidlused tekivad. Käesoleva lahendiga on riigikohus esitanud enda tähelepanekud, millest prokurörid saavad tulevikus ka juhinduda. Samas on iga juhtum erinev ning menetlust juhtiv prokurör saab ka edaspidi enda sisetundest ja kehtivast seadusest lähtudes teha otsuse, millise paragrahvi järgi süüdistus esitada.

Kvalifikatsiooni arutelu ei tohi aga varjutada kurjategijate mõjusa kohtlemise põhimõtet, mida antud juhul kohtu süüteo ümberkvalifitseerimine ei muutnud. Andres Reinart põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel hukkus kolm inimest ja üks inimene sai raske tervisekahjustuse. Riik on andnud Andres Reinarti süüdimõistmisel selge sõnumi, et sellisele teole peab järgnema võimalikult karm karistus, mis käesoleval juhul on 10 aastat ja kaheksa kuud vangistust.

Saaremaa surmaavarii

2020. aasta 11. jaanuaril alustas Saaremaal oma Audiga sõitnud 34-aastane Andres Reinart möödasõitu tema ees liikunud ja vasakpööret teinud Volvost, kuid põrkas sellega kokku. Ligi kümme kilomeetrit enne avariipaika olid korrakaitsjad patrullbussis mõõtnud Audi kiiruseks 138 kilomeetrit tunnis.

Õnnetuses hukkusid Volvot juhtinud 27-aastane naine, tema kaheksakuune laps ja tema 58-aastane ema. Volvos viibinud juhi 37-aastane õde ning Audi juht ise said avariis raskeid vigastusi.

Kuressaare haiglas mõõdeti ligi tund pärast õnnetust Reinarti veres alkoholi sisalduseks 3,51 promilli, hilisema ekspertiisi tulemuseks märgiti 1,82 promilli.

Kohus on Reinartit liiklusrikkumiste eest ka varem karistanud.

Tagasi üles