Soome ajakirjanik: Eesti, Läti ja Leedu – teil oli õigus (2)

Kuigi venelaste agressioon on purustanud viimsedki soomlaste illusioonid, mis neil Venemaa presidendist Vladimir Putinist olnud on, siis pole piisavalt tähelepanu osutatud asjaolule, et Balti riigid on juba aastaid näinud, mis täpsemalt Putini maski taga peitub, kirjutas Mäkeläinen.

Mäkeläinen meenutas, et suurim lõhe Putini tõlgenduses tuli 2008. aastal pärast Gruusia sõda. Kui Eesti mõistis jõuliselt hukka Venemaa tegevused ning nõudis Euroopa Liidult karmimat Vene-poliitikat, siis toonane Soome president Tarja Halonen kaitses soomlaste vaoshoitumat liini ning leidis, et eestlased kannatavad Nõukogude-järgse aja stressi käes.

Samuti on lahknevused esinenud suhtumises Soome lahte läbivatesse Vene gaasitorudesse. Soomes on neid sõltumata valitsuskoalitsioonist nähtud keskkonnaalase teemana, Eesti on projekte näinud alati poliitilisena.

Mäkeläinen viitas, et kui Halonen on soovitanud eestlastel Venemaa pärast mitte paanikat tunda, siis president Toomas Hendrik Ilves on aastate jooksul järjekindlalt Kremli tegeliku olemuse eest hoiatanud.

Hoiakud püsisid lahus isegi veel paar nädalat enne rünnakut Ukrainale. Mäkeläinen tsiteeris parlamendiliikme Mauri Pekkarineni sõnavõttu kahe nädala tagusest Yle telesaatest, kui jutuks tuli Euroopa Liidu ühtsus Vene ohu valguses. «Balti riike võtaksin ma teistmoodi, kuna Nõukogude Liidust eraldumisest alates on nad olnud kogu aeg ärritunud,» lausus Soome keskerakondlane saates.

Mäkeläinen nentis, et ennastimetlev ja heauskne suhtumine pole kunagi soomlaste puhul eriti tark tegevus tundunud. Nüüd on aga aeg tõsisemaks enesekriitiliseks vaatluseks.

«Eesti, Läti ja Leedu – teil oli õigus,» rõhutas Mäkeläinen, nentides, et enam pole kahtlust, kummal pool Soome lahte saadi Putini olemusest paremini ja realistlikumalt aru.