TOETA UKRAINAT ⟩ Me kõik saame Ukrainat aidata (29)

Rakveres elav noormees ütles Postimehele, et kavatseb minna piiripunkti jõudnud pruuti ära tooma väikebussiga ja võtta tagasiteel peale ka teisi abivajajaid. «Loodan umbes 16 tunniga Poola jõuda,» lisas ta.

Suurem hulk inimesi, nii eestimaalasi kui ka kodumaalt lahkuvaid ukrainlasi, on kavas Ukraina-Poola piirilt siiski ära tuua bussidega, neid sõite hakati korraldama eilsest.

Sõjaolukorra tõttu otsustas Eesti lubada neil Ukraina kodanikel, kelle siin viibimise õigus hakkab lõppema, riiki edasi jääda. Samuti saavad Eestisse siseneda need Ukraina kodanikud, kellel pole biomeetrilist passi; varem oli see viisavabalt tulemiseks kohustuslik.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ütles, et Ukraina olukorda juba mõnda aega jälgides on Eesti teinud ka ettevalmistusi juhuks, kui läheb nii, nagu nüüd läinud on. Tema sõnul on ukrainlastel Eestisse tulekuks kaks võimalust: viisarežiimi alusel või varjupaigasooviga. «Mingi osa inimesi, kes tulevad Eestisse lähedaste ja sugulaste juurde, et see hirmus sõjaperiood üle elada, on siin loodetavasti lühikest aega,» lausus Mändmaa. Tema sõnul tuleb aga arvestada ka nendega, kellel pole kuhugi minna. Kantsler lisas, et ministeerium on teinud koostööd majutusasutustega ja otsinud võimalusi, kuhu sellised inimesed majutada. «Sotsiaalkindlustusamet peab läbirääkimisi ja valmistab ette hanget, et majutuse hind oleks taskukohane.»

Mändmaa andmetel on praegu rahvusvahelise kaitse korras majutamiseks olemas sada kohta Vao ja Vägeva keskuses, plaanis on kohtade arvu kahekordistada. Kantsler avaldas lootust, et inimesi, kes tõesti peavadki paluma rahvusvahelist kaitset, ei ole väga palju, ja enamik saab siin olla 90 päeva või siis viisat pikendades.

Sõja jalgu jäänud inimesed on juba hakanud näitama üles huvi Eestisse tulemise vastu. Eesti Pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop ütles, et esimene kõne, kus neid võimalusi uuriti, tuli talle kohe pärast Venemaa rünnakute algust hommikul kell 6. «Inimesed tunnevad muret oma saatuse pärast ja palju abi on politsei- ja piirivalveameti teatest, et viisasid pikendatakse,» lisas ta. «Ka biomeetrilise passi nõude kaotamine aitas inimesi rahustada.»

Viltropi sõnul tahavad inimesed saada kätte niidiotsa, kuidas nad peavad edasi tegutsema või mismoodi käib kogu Eestisse jäämiseks vajalik asjaajamine – pole ju varjupaiga taotlemine midagi sellist, mille keegi endale varem igaks juhuks selgeks teeb. «Sageli tahetakse ka, et keegi kuulaks lihtsalt ära ja ütleks, et ma saan aru, et teil on väga raske. Ukrainast on meile saadetud pigem e-kirju, helistatakse rohkem Eestist. Siinne ukraina kogukond on päris suur ja paljudel on tuttav või sugulane, keda tahetakse aidata.»

Viltrop selgitas, et pagulasabi selle tavapärases mõistes hakkab tööle siis, kui inimene on juba saanud rahvusvahelise kaitse. «Seda tõesti juba küsitakse, mida peab tegema, et siin rahvusvahelist kaitset saada, ja asjakohast nõu saame ka anda. Samuti uuritakse, kuidas võiks Ukrainasse maha jäänud sugulased Eestisse jõuda.»

Kaasmaalastele on valmis appi tulema ka siin elavad ukrainlased. Tallinna ukrainlaste kogukonna üks eestvedaja Bog­dan Ljutjuk ütles, et agaralt tegeldakse sellega, kuhu Eestisse jõudnud sõjapõgenik saab oma kohvri maha panna ja kus on tema esmane öömaja. «Meil on pakkumisi märkimisväärselt palju, inimesed on näidanud üles abivalmidust ja praegu kaardistame neid, kes oma abi pakuvad. Need pole ainult ukrainlased, vaid ka eestlased. Samuti on Ukraina abistamiseks tehtud palju annetusi.»

MTÜ Mondo kommunikatsioonijuht Ave-Marleen Rei ütles, et annetades saabki praegu kõige paremini Ukrainat aidata. «Asju Ukrainasse saatmiseks me ei korja. Meile on küll tulnud pakkumisi, et kogume tekid-padjad kokku, aga inimesed ei mõtle selle peale, kuidas me peaksime need Ukrainasse toimetama, kui lennuliiklust ei ole ja mööda maad kohalejõudmine on kahtlane. Nii et see on üsna kulukas ja mõttetu viis abi anda.»

Rei lisas, et pangaülekanded töötavad praegu korralikult ja raha saab kohalikele partneritele üle kanda. Praegu püütaksegi Ukrainas töötavate Mondo inimestega suheldes plaane teha tunni ja päeva kaupa, sest kohapeal valitseb kaos ja olukord muutub kiiresti. Mondo on Ukrainas avanud infoliinid, kust inimesed saavad konkreetset teavet, kuhu minna, mida teha ja kuidas käituda. Ka püütakse korraldada evakuatsiooni kõige ägedamatest lahingupiirkondadest ja kogutakse infot, kuhu oleks võimalik inimesi majutada, ning sellest abivajajatele teada anda.

«Meie peamine ülesanne Ukrainas on praegu see, et inimesed jõuaksid sõjatsoonist turvalisemasse kohta, kus neil oleks tagatud toit ja esmaabitarbed,» mainis Rei.

Juba 2014. aastal avasid MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo ja MTÜ Ukraina Kultuurikeskus annetuskeskkonna «Ukraina heaks!», et aidata sõjas kodu kaotanud inimesi. Nüüd kutsutakse inimesi taas appi. Lehel www.ukrainaheaks.ee, saab teha annetuse neile, kes enim abi vajavad.