Eesti valitsus taotleb NATO lepingu artikkel 4 konsultatsioone (2)

Peaminister Kaja Kallase sõnul on teoks saanud kogu Euroopat ähvardav oht, kus Venemaa ründab sõjaliselt suveräänset Euroopa riiki. «Venemaa laiaulatuslik agressioon on ohuks kogu maailmale ja kõigile NATO riikidele, mistõttu tuleb algatada NATO konsultatsioonid liikmesriikide julgeoleku tugevdamise kohta, et rakendada täiendavad meetmed NATO liikmesriikide kaitse kindlustamiseks. Kõige mõjusam vastus Venemaa agressioonile on ühtsus. Kinnitan kõigile Eesti inimestele, et otsest sõjalist ohtu Eesti julgeolekule ei ole ja olukord Eestis ning meie välispiiril on rahulik,» rõhutas Kallas. «Valitsus on selleks kriisiks valmistunud, me jälgime olukorda kogu aeg ja tagame inimeste turvatunde.»

Välisministeerium esitab nende konsultatsioonide käigus Eesti seisukohad NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks Balti regioonis. Kaitseministeerium esitab samad seisukohad liitlastele oma koostööformaatides. NATO lepingu artikkel 4 järgi konsulteerivad lepinguosalised omavahel alati, kui neist kellegi arvates on ohustatud mis tahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.

Neljapäeva õhtul kogunevad erakorraliselt Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid Brüsselis ülemkogul.

Eesti toetus Ukrainale on vankumatu. Seisame kindlalt Ukraina iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse eest tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Ukraina vajab meie poliitilist, majanduslikku ja sõjalist tuge. Peame panema tugeva õla alla Ukraina igakülgseks toetamiseks.

Venemaa sõjalise rünnakuga Ukraina vastu võivad kaasneda otsesed ja kaudsed mõjud kõikidele Euroopa riikidele. Peame olema valmis võimalikeks intsidentideks ja valmistuma mõjude haldamiseks. Riigid võivad sattuda näiteks desinformatsioonikampaaniate ja küberrünnete sihtmärgiks