Marti Kuusiku süü ei leidnud tõendamist ka teises kohtuastmes: tugineda saab vaid kuuldustele (32)

Kuusikut süüdistati oma endisele abikaasale tervisekahjustuse tekitamises. Viru maakohus mõistis mullu mais Kuusiku talle esitatud süüdistuses õigeks. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni prokuratuur.

Apellatsioonmenetluses ei olnud vaidlust selle üle, et kannatanule oli tekitatud kehavigastus. Keskseks vaidlusküsimuseks oli, kas olemasolevate tõendite alusel on võimalik tuvastada, et selle vigastuse tekitas kannatanule Kuusik.

Kohus selgitas, et Kuusikut süüstavateks tõenditeks on kriminaalasjas vaid vahendlike tunnistajate ütlused. «Tugineda saaks vaid kuuldustele, mida on edasi andnud tunnistajad, kes ei ole ise sündmust pealt näinud ning teavad asjast vaid kannatanu hilisema jutu järgi,» tõi kohus välja.

«Kohus ei kahtle selles, et tunnistajad on rääkinud kohtus tõtt selle kohta, mida rääkis neile kannatanu. Kuid vaatamata sellele ei ole nende ütluste alusel võimalik tuvastada, et kehavigastuse tekitas Marti Kuusik, kuna see oleks vastuolus seaduses sätestatud põhimõttega,» selgitas kohus.

Ka jälitustoimingu luba hinnati õigusvastaseks

Enda süüd Kuusik ei tunnistanud ning ka kannatanu ei heitnud talle ette lähisuhtevägivalda. Kannatanu ütlusi ei pidanud sarnaselt maakohtu ja prokuratuuriga usaldusväärseteks ka ringkonnakohus. Seda ennekõike põhjusel, et need ei kattu eksperdi arvamusega kehavigastuse tekitamise kohta ning kannatanu on erinevatele tunnistajatele esitanud erineva versiooni toimunust: lähimatele sõbrannadele tunnistanud, et Marti Kuusik lõi teda, teistele aga, et sai vigastuse kukkumisel.

Tartu ringkonnakohus asus seega seisukohale, et maakohus on põhjendatult mõistnud Kuusiku talle esitatud süüdistuses õigeks, kuna pole tõendatud, et ta selle kuriteo toime pani.

Lisaks käsitles ringkonnakohus apellatsioonmenetluses ka jälitustoimingute loa andmise õiguspärasust. Ringkonnakohus leidis, et ükski prokuratuuri põhjendustest ei ole piisav selleks, et pidada vältimatult vajalikuks anda luba jälitustoiminguks, mistõttu on ka õige maakohtu otsus tunnistada õigusvastaseks Viru ringkonnaprokuratuuri 2. mail 2019 välja antud jälitustoimingu luba.