Kallas kohtumisel Johnsoniga: tuleb valmis olla pikaks kriisiks (22)

Peaminister Kallase sõnul püüab Venemaa hirmutamis- ja kurnamistaktikaga lüüa mõra Lääne ühtsusesse. «NATO ja partnerite senine ühtsus ning vankumatu tugi Ukrainale on tulnud Kremlile halva üllatusena. Ainuke vastus Venemaale saab olla veelgi suurem ühtsus ja valjuhäälsem resoluutsus,» ütles peaminister. «Peame olema valmis pikaajaliseks kriisiks ja seda tuleb meil oma järgmisi samme planeerides silmas pidada,» lisas Kallas.

Kallas rõhutas kohtumisel vajadust tugevdada NATO kaitse- ja heidutushoiakut Läänemere regioonis. «Meil on hea meel Ühendkuningriigi otsuse üle kahekordistada oma panust Eestis asuvas liitlaste lahingugrupis ning saata siia lisaks varustust,» ütles Kallas.

Peaministri sõnul hindab Eesti kõrgelt Ühendkuningriigi panust meie julgeolekusse. Üheks näiteks on ka Ühendkuningriigi juhitud Ühendekspeditsioonivägi (Joint Expeditionary Force - JEF). «Nõustusime selles formaadis koostööd veelgi suurendama. Näiteks tegin ettepaneku, et võiksime JEFis osalevate riikidega korraldada regulaarseid õppusi,» ütles Kallas. Lisaks rõhutas Kallas, et Madriidi tippkohtumise eel on oluline pidada põhjalikke arutelusid NATO idatiiva pikaajalise kaitsepoliitika teemadel ka kõrgel poliitilisel tasemel.

Kaitsekoostöö Eesti ja Ühendkuningriigi vahel on olnud pikaajaline ja väga tihe nii kahepoolselt kui NATO raames. Ühendkuningriik on Eestis asuva NATO lahinggrupi juhtriik ning britid on osalenud mitmel korral NATO Balti õhuturbemissioonil. Samuti on Ühendkuningriik liitunud Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega.

Koos Ühendkuningriigiga oleme ka Ühendekspeditsiooniväe osalisriigid. Ühendekspeditsioonivägi on Suurbritannia juhitud kaitsekoostööformaat, kuhu lisaks Suurbritanniale ja Eestile kuuluvad Holland, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Island. Selle koostöö üks fookus on Läänemere piirkond. 21.-22. veebruaril toimub JEFi kaitseministrite kohtumine Ühendkuningriigis.