Rahvaloendajad kontrollivad üle ka tühjad eluruumid

«Me võime oletada, et suur hulk neist, 30-40 protsenti võib olla asustamata,» sõnas rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze. «Tühje eluruume lihtsalt kontrollitakse, kui seal tõesti keegi ei ela, kedagi liigselt ei tülitata,» kinnitas Beltadze.

Tühje ehk asustamata eluruume saadi e-loenduse käigus kirja juba üle 20 000. «See tähendab, et inimene omab eluruumi, kuid keegi ei ela selles pidevalt. Nüüd läheb loendaja neid kontrollima – võimalik, et seal on ootamatud külalised, keegi selle omaniku teadmata asustanud,» põhjendas ta. «Või on seal üürnikud sees ning see on omanikul ununenud kirja panemata. See tähendaks aga meie loenduse jaoks inimeste kadu.»

Küsitlejate ülesanne on ka uued leitud eluruumid üle lugeda ja kaardile märkida.

Rahvaloendaja kodukülastust võivad oodata kõik need, kes e-loendusel ei osalenud, samuti need, kel e-loendusel jäi ankeet lõpetamata. «Ka need, kes loendasid end sissekirjutuse järgi, kuid elavad mujal – loendaja külastab kindlasti kõiki aadresse,» sõnas rahvaloenduse välitööde juht Maris Post.

Uksele võidakse koputama tulla ka siis, kui küsitlejal ei õnnestu naabreid kätte saada. «Kui loendaja vajab abi ja küsib infot naabri kohta – kas naaber on kodus või millal ta viimati seal viibis,» ütles rahvaloenduse välitööde juht Maris Post.

Tänasest 28 tööpäeva jooksul külastab Eestis eluruume kokku 2000 loendajat, kellele lisaks on reservis veel 200 inimest. Loendaja tööpäev kestab üldiselt kella 9-21.

Ankeet kaitstud

Loendaja täidab ankeedi otse arvutisse, kuid internetiühendust ei loo. Üks kord päevas, näiteks õhtul oma kodus, loob loendaja oma arvuti ühenduse statistikaameti serveriga ning saadab päeva jooksul kogutud ankeedid korraga ära.

Loendaja arvuti varguse korral on ka saatmata ankeedid turvaliselt kaitstud: «Kui loendaja lõpetab intervjueerimise, märgib ta ankeedi lõpetatuks. Mitte keegi, kaasa arvatud loendaja ise, enam seda sisu ei näe,» kinnitas Post.