Seadme vale käsitluse tõttu sattusid ohtu isikuandmed, SMITi peadirektor lahkub ametist (3)

SMIT ei suutnud tuvastada irdseadme asukohta ning ohtu sattusid seadmel olnud rahvastikuregistri ajaloolised isikuandmed. Asutusesisese uurimise tulemusel jõuti järeldusele, et irdseade on vähemalt neli aastat tagasi hävitatud, kuid selle kohta on jäänud dokumendid nõuetekohaselt vormistamata.

Irdseadmel hoiti peresündmuste ajalooliste dokumentide skaneeringute arhiivikoopiaid. Probleem sai ilmsiks, kui rahvastikuregistris ei avanenud üks skaneeritud fail ning see oli vaja asendada arhiivikoopiaga. Siis selguski, et irdseadme asukohta ei ole võimalik kindlaks teha.

«Olukorra täpsustamiseks korraldasime SMITis uurimise, kus jõudsime järelduseni, et tõenäoliselt on seade hävitatud vähemalt neli aastat tagasi koos teiste rahvastikuregistri

migratsiooni käigus kasutusel olnud seadmetega. Kuid selle irdseadme hävitamine jäi nõuetekohaselt vormistamata,» sõnas SMITi peadirektor Ragner Paevere, kelle sõnul on juhtunu äärmiselt kahetsusväärne, sest seadmel oli SMITi vastutusele antud isikuandmeid sisaldav info. «Tänaseks oleme vaadanud andmete käsitlemise põhimõtted põhjalikult üle ja muutnud oma organisatsioonisiseseid protsesse täpsemaks ja töökindlamaks,» märkis ta. 

«Sellegipoolest tunnen olukorra ees vastutust ning lahkun ametist. Minu viimane tööpäev on 23. veebruar. Olen kindel, et kolleegid SMITis teevad kõik endast oleneva, et SMIT oleks edaspidi 100-protsendiliselt oma ülesannete kõrgusel,» ütles Paevere.

SMITi peadirektori ametikohale kuulutatakse välja avalik konkurss. Uue juhi leidmiseni on SMITi peadirektori kohusetäitjaks tugiteenuste valdkonna asedirektor Agne Aija.

Skaneeritud dokumendid surmadest ja lahutustest

Piltlikult öeldes mitmest kõvakettast koosneval seadmel säilitati skaneeringuid peresündmuste dokumentidest nagu perekonnakirjad, sünd, abielu, lahutus ja surm.

«Seadmel olnud andmete originaalid asuvad paberdokumentidena rahvusarhiivis. Irdseadmele olid salvestatud isikuandmeid sisaldavate käsikirjaliste dokumentide pildifailid ehk fotokoopiad, mis loodi aastaid tagasi perekonnasündmuste digitaliseerimise eesmärgil,» ütles siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt, kelle sõnul arhiivikoopiaid sisaldanud irdseadme ebakorrektne käsitlemine rahvastikuregistri toimimist ei mõjutanud.

«Kui selline seade oleks sattunud võõrastesse kätesse, oleks olnud oht, et isikuandmeid võidakse kasutada ebakorrektselt,» märkis Küüt.  

Tema sõnul on äärmiselt oluline, et SMITis on nüüdseks kasutusse võetud meetmed, vältimaks sarnaseid olukordi tulevikus. «Inimesed on usaldanud riigile oma andmed ja meil on kohustus ning vastutus nende eest kõrgendatud tähelepanuga hoolitseda,» sõnas Küüt.

Paevere sõnul on SMITi varade utiliseerimise uuendatud juhend kooskõlas rahvusvaheliste (NIST) nõuete ja parima praktikaga tehnoloogiasektoris. Väliste andmekandjate kasutamine isikuandmete hoidmiseks on SMITis täna keelatud. Neid on vajaduse korral lubatud kasutada vaid ajutiseks andmete transpordiks, kuid seda vajadust esineb on äärmiselt harva.

«Eksitus irdseadmega toimus vähemalt neli aastat tagasi. Samas oleme viimaste aastate jooksul pööranud järjest suuremat tähelepanu tööprotsesside kvaliteedile. Eelmisel aastal alustasime ka ettevalmistustega, et taotleda rahvusvaheline infoturbe sertifikaat ISO 27001, mis reguleerib tööprotsesse vastavalt rahvusvahelisele regulatsioonile ja parimale praktikale,» ütleb Paevere. Sertifikaadi taotlemise eelduseks on suuremahuline audit, mis puudutab kõikide asutuse protsesside ajakohastamist. Infoturbe sertifikaat on planeeritud saada hiljemalt aastal 2023.