/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/02/20/969394t1h4eec.jpg)
E-rahvaloendusel osalenud 880 455 inimesest ligi 70 000 tuleb ikkagi oodata endale koju rahvaloendajat, sest nende ankeedid jäid kas lõpuni täitmata või polnud korrektsed.
Küsitlejad lähevad 70 000 e-loendusel osalenu koju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on piisav hulk, et tööd teha,» hindas rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze.
«Kui inimesed mingil põhjusel jätsid ankeedi täitmise poolikuks - olid need siis tehnilised viperused, ei leidnud andmeid üles või läks meelest ära või ununes e-loendus üldse, siis tuleb loendaja koju,» selgitas Beltadze.
E-loendusel osalenu käest küsibki loendaja vaid veel puuduolevaid andmeid. «Näiteks kui isiku kohta on ankeedid täidetud, siis neid rohkem ei küsita, aga kui eluruumi ankeet on täitmata, tuleb see loendaja saabudes täita.»
Ehkki statistikaametil on e-loendusel osalenute e-posti kontaktid olemas, ei hakata suuremat teavitust koju saabuvast küsitlejast eraldi tegema. «Antakse märku ikka. Aga tegelikult sai eelnevalt kokku lepitud, et kui ankeedikomplektis on kõikide kohta korrektselt andmed esitatud, siis ei ole põhjust oodata küsitlejat koju.»
«Kui on võimalik, annab loendaja enne oma saabumisest teada,» lubas Beltadze. Tema sõnul peaksid aga inimesed ka ise teadma, et neil jäi ankeedi täitmine pooleli või mõni ankeet jäi täitmata.
Kokku külastavad loendajad hinnanguliselt enam kui 430 000 eluruumi.
Andmetöötlejad hakkasid kohe e-loenduse alguses ankeetide korrektsust kontrollima. «Kui isikukoodid ja aadressid on korras, liiguvad ankeedid edasi kodeerimisse,» rääkis Beltadze. Vajadusel täpsustati isikukoodi, parandati nime õigekirja või täpsustati aadressi.
Peamised vead loendusankeetides olid valesti kirjutatud või puuduv isikukood, vead nimes – eriti slaavi perekonnanimede õigekirjas. Vahel ei klappinud sünniaeg. «Väga palju oli probleeme ka aadressidega, sest nende ülesmärkimine… vajab veel harjutamist, ütleme nii,» sõnas Beltadze. Näiteks puudus vahel majanumbri tagant täht (a, b või muu selline) või tuli mõni hoone üles leida ja kaardile märkida.
Kui ankeedid on korras, saadetakse ankeet kodeerimisele. «Järgmine etapp on topeltkirjete eemaldamine – iga isik, iga leibkond, iga eluruum läheb arvesse vaid üks kord. See on kõige keerulisem töö. Seejärel algab andmete kvaliteedi kontroll ning jälgitakse, et andmed oleks võrreldavad. Siis valmistatakse ette reeglid, mille järgi hakatakse andmeid avaldama,» lisas Beltadze.
Tänasest 28 tööpäeva jooksul külastab Eestis eluruume kokku 2000 loendajat, kellele lisaks on reservis veel 200 inimest. Loendaja tööpäev kestab üldiselt kella 9-21.