/nginx/o/2021/12/28/14282560t1hb6ca.jpg)
Rahvaloendus jätkub veebruaris väiksemas mahus. Tänase seisuga on esialgsete andmete põhjal loendatud üle 60 protsendi neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Vahekokkuvõtte järgi on kõige suurem vastamismäär saavutatud Raplamaal ja Hiiumaal.
Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila sõnul on amet vahetulemusega rahul, kuna liigutakse vastuste korjamisega planeeritud tempos ning hetkel on loendatud 61,1 protsenti neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. «Mitmel maakonnal on see protsent isegi kõrgem, nagu näiteks Raplamaal ja Hiiumaal,» lausus Osila. «Meie küsitlejatel on aga jätkuvalt käed tööd-tegemist täis ning kahe eeloleva nädalaga näeme veelgi suuremaid numbreid.»
Osila lisas, et loendamise edukust maakonniti mõjutab rahvastikuregistri andmete õigsus, eriti inimese elukoha aadressi, telefoninumbri ja meiliaadressi osas. «Selleks palusimegi rahvaloenduse eel, eelmise aasta hilissügisel uuendada inimestel oma andmed rahvastikuregistris, et saaksime nendega paremini ühendust võtta,» selgitas ta.
Veebruari jooksul võtavad küsitlejad ühendust nende inimestega, kes elavad kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel. Rahvaloenduse teine etapp kestab veebruari lõpuni peamiselt telefoniküsitluse teel. Arvestades epideemilist olukorda jäävad kodukülastused viimaseks valikuks ning toimuvad vajadusel vaid eelneval kokkuleppel, rangelt tervise ohutust ja reegleid järgides.
«Selleks, et hoida kodukülastused miinimumi peal, palume kõigil, kellele rahvaloendaja helistab, telefonikõne kindlasti vastu võtta, isegi juhul, kui olete ankeedi juba internetis täitnud,» pöördus Osila valimisse kuuluvate inimeste poole.
Tema sõnul sellised kõned tulevad siis, kui selgub, et keegi teiega samal aadressil elavatest inimestest on jätnud ankeedi täitmata. «Teie kaudu püüame temaga võimalikult kiiresti ühendust saada. Kui te ise olete ankeedi juba täitnud, saab küsitleja seda isikukoodi põhjal kinnitada ja uuesti teid küsitlema ei hakata,» täiendas Osila.
Valimiaadressidele, mille kohta ei leidu rahvastikuregistris ühtki telefoninumbrit, läheb küsitleja kohale ja jätab postkasti teatise koos oma telefoninumbri ning palvega temaga ühendust võtta. Vaid äärmisel juhul minnakse inimesi kodudest otsima.
Rahvaloenduse e-ankeediga loendati pea 600 000 inimest. Veebruaris alanud teises etapis on eesmärk saada valikuuringu vastused veel võimalikult paljudelt kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatelt inimestelt. Kuigi juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel elab vaid üle 61 000 inimese üle Eesti, lähevad arvesse kõik täidetud e-ankeedid, mida omakorda täiendavad 32 erinevast registrist saadavad andmed. Seega saavad loendatud kõik Eestimaa elanikud.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)