Liimets: meie kohus on kaitsta reeglitel põhinevat maailmakorda (3)

Arvestades Venemaa suuremahulist sõjalise valmisoleku koondamist Ukraina piiril ja sellest tingitud pingelist julgeolekuolukorda terves Euroopas, on tänavu Eesti välispoliitika keskmes julgeoleku- ja kaitse küsimused.

«Oleme andnud Venemaale ühtse sõnumi, et Euroopa julgeoleku ja rahvusvahelise õigusega ei kaubelda ning mõjusfääride poliitikal ei ole praeguses Euroopas kohta. Viimaste päevade arenguid hinnates ei saa aga välistada juba lähiajal toimuvat rünnakut Ukraina vastu, mis nõuab ka Eestilt nii ohtude kui ka kriisi võimalike tagajärgedega tegelemist ning terve demokraatliku väärtusruumi eest seismist,» ütles välisminister.

Ta lisas, et kujunenud julgeolekupoliitilises olukorras tuleb arvestada ägeneva vastasseisuga, milles diplomaatia on tõsiseltvõetav tänu usaldusväärsele heidutusele. «Ainult Lääne kindlameelsus, NATO idatiiva kaitsevõime tugevdamine, tõhus töö sanktsioonipaketiga ja Ukraina igakülgne abistamine aitavad edasisele eskalatsioonile piiri panna,» sõnas Liimets.

Välisminister kinnitas, et toetame kindlalt Ukraina suveräänsust ja territoriaalselt terviklikkust ning jätkame Ukraina abistamist poliitiliste, majanduslike ja riigikaitseliste reformide elluviimisel.

Liimets rõhutas, et meie välispoliitika oluline sammas on jätkuvalt Atlandi-ülene koostöö ja ühtekuuluvuse tugevdamine. «Allianss on praeguses kriisis näidanud poliitilist ühtsust ja ohuhinnangut ning otsustanud tugevdada heidutus- ja kaitsehoiakut kagus ja idas. Ühendkuningriigi juhitud liitlaste kohalolek ja NATO Balti õhuturbemissioon on selle osa ning kaitsekoostöö selles osalevate riikidega on veelgi tihenenud. Samuti töötame järjekindlalt, et ka Balti riigid tugevdaks veelgi omavahelist kaitse- ja poliitilist koostööd,» tõi välisminister välja.

Ka Euroopa Liidus keskendutakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika kindlustamisele – sel aastal on plaanis vastu võtta mahukas julgeolekualgatus strateegiline kompass, mille jaoks koostatud esimeses ühises ohuhinnangus oli suur osa Eesti ekspertidel. «Samuti on ELil meie hinnangul võimalus ja kohustus toetada liikmesriikide püüdlusi sõjaliste võimete arendamisel ja kerksuse suurendamisel hübriidohtude vastu,» sõnas välisminister.

Ta lisas, et ELis jätkab Eesti aktiivset tegevust digi- ja kübervaldkonnas. «Meil on võimalus olla teenäitajaks e-identiteedi kasutuselevõtmisel, tulevikku vaatava andmemajanduse ülesehitamisel ning ka usaldusväärse ühendatuse kontseptsiooni tutvustamisel üle maailma,» ütles Liimets.

Välisminister tõi meie välispoliitika oluliste suundadena välja veel inimõiguste kaitse ja demokraatia edendamise – see aitab tugevdada väärtustel põhinevat maailmakorda, millest meie julgeolek otseselt sõltub. «Eesti esimeses inimõigusdiplomaatia tegevuskavas tähtsustame eriliselt naiste, tütarlaste ja põlisrahvaste õigusi ning sõna- ja internetivabadust.»

Samuti töötatakse edasi, et võidelda ülemaailmsete kliimamuutustega. «ELi kliimadiplomaatias tõstame alati esile idapartnereid, aga tegutseme ka Aafrikas, kus kavandame digikoostööst huvitatud partneritega roheliste andmekeskuste arendamist. Jätkame tööd ka kogu Läänemerd hõlmava meretuuleparkide võrgu nimel, mis toestaks ka meie julgeolekut,» ütles välisminister.

Eesti oluline välispoliitiline eesmärk on ka Liimetsa sõnul välisesinduste ja majandusdiplomaatia tõhusam rakendamine, et edendada ja kaitsta Eesti ettevõtete huve ning suurendada välisinvesteeringuid.

«Kavas on ka Eesti ettevõtluskeskuste väljaarendamine seitsmes välisriigis, esmajoones meie saatkondade juures Soulis ja Singapuris. Mul on väga hea meel ka mullu loodud Arengukoostöö Keskuse üle, mis tagab meile rohkem võimalusi osaleda ELi ja teistes rahvusvahelistes suurprojektides, et olla rohkem nähtavad ja välispoliitikas mõjukamad,» kõneles Liimets.

Välisminister kinnitas, et Eesti suurim vara on meie inimesed ja plaanis on arendada nii konsulaarteenust kui ka üleilmse eestlusega seotud tegevusi. «Selleks, et hoida eesti identiteeti tugevana ka kodust kaugel, on äsja valminud üleilmse eestluse tegevuskava, mida on riik hakanud ellu viima. Ühiskond tervikuna saab kaasa aidata sellele, et välismaal sündinud või seal pikka aega elanud eestlased tunneksid end kodumaale naastes teretulnuna.»