:format(webp)/nginx/o/2022/02/11/14360581t1h1b35.jpg)
Pandeemia algul ohkasin ühele kolleegile, et koroona teeb meid kõiki vanaks. Küllap liialdasin, kuid küllap on ka paljud pidanud kogema karikatuurselt kehva pensionäripõlve ammu enne õiget aega: minna pole justkui kuhugi, mõtted keerlevad muudkui tervise ümber ja lõputuna tunduvaid päevi on tulnud veeta väga üksi. Ka sõpru on kadunud, nagu vanaduses ikka.
Minu ümber on inimesi teinud enesetapu, neid on surnud varases keskeas tervise ülesütlemise tõttu ja kolmandatega olen läinud ise tülli. Ning eks ikka taas Covid-19 pärast, sest meie vaated viirusele ning selle taltsutamise võtetele on osutunud liiga erinevaks. Sellest rääkis ka mu arvamuslugu, mida kirjutada oleks pidanud olema valus, kuid tegelikult väga ei olnud. Emotsioonid on suuresti kadunud, kaks aastat kriisi on hinge kõvasti armistanud.
/nginx/o/2020/07/03/13186384t1h590f.jpg)