Hinnatõusu tõttu vähendas elektritarbimist ligi 40 protsenti tallinlastest

Keskmisest enam vähendasid elektritarbimist üle 60-aastased inimesed ning Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinna elanikud. Eluaseme tüübi lõikes on elektritarbimist kõige rohkem vähendanud paarismajade ja ridaelamute elanikud. Leibkonna sissetuleku ja elektri tarbimise vahel olulist seost ei ilmnenud.

Küsitlus viidi läbi möödunud aasta lõpus ehk ajal, mil elektri hind oli väga kõrge, kuid detsembri elektriarved ei olnud veel linlasteni jõudnud ning ka täiendavaid elektrihinna hüvitisi veel ei olnud. «Seetõttu peegeldab küsitluse tulemus linlaste hoiakuid ja käitumist olukorras, mil energiahinnad olid kõrged ja ka ilmad olid külmad,» märkis abilinnapea Betina Beškina.

Uuringu kohaselt tuli eelmisel aastal igal viiendal linlasel ette raskusi majandusliku toimetulekuga. Kõige enam oli vastanute seas neid (18%), kellel ei ole piisavalt raha või ei ole võimalik laenata hädavajalikeks suurteks väljaminekuteks, 5 protsendil ei olnud sageli piisavalt raha kommunaalteenuste ja 4 protsendil toidu ja esmatarbekaupade eest tasumiseks ning 3 protsendil on olnud probleeme võlgade ja laenude tagasimaksmisel.

Linlastelt küsiti ka, mida on nad ise energiatarbimise vähendamiseks või muutmiseks teinud või kavatsevad teha. Enim on võetud kasutusele säästlikumad valguslahendused (48%) või soojustatud maja vundamenti, seinu ja katust (36%).

Oluliselt vähem on elektritarbimise muutmiseks paigaldatud maakütet (2%) või päikesepaneele (2%). 12 protsenti eramu omanikest või korteriühistutest on võtnud kasutusele muid lahendusi nagu kütteseadmete vahetus, elektritööd, maja kapitaalremont ja üldine energiatarbimise vähendamine.

Oma eluruumiga on pigem või väga rahul suurem tallinlastest: kõige rohkem asukohaga, seejärel mugavustega, mõnevõrra vähem seisukorraga, suuruse ja sisekliimaga. Keskmisest enam on eluruumi asukohaga rahul Kesklinna ja Nõmme elanikud, seisukorraga on rahul 15–29-aastased pealinlased, mugavustega on rohkem rahul Mustamäe elanikud ning eluruumi suurusega üle 60-aastased tallinlased.

Aastatel 2019-2021 on oma eluruumiga rahulolijate osakaal kasvanud, väga rahul olijate osakaal aga langenud. «Siin võib oletada, et koroonakriis on mõjutanud ka inimeste ootusi oma eluasemele, sest kodus olemist on rohkem,» selgitas Beškina.

Mullu novembris-detsembris tehtud telefoniküsitluse viis tallinlaste seas läbi Eesti Uuringukeskus, küsitleti 800 üle 15-aastast tallinlast.