/nginx/o/2022/02/10/14357655t1hfe7e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/02/10/14357654t1h5866.jpg)
Pimedatel sügisõhtutel, kui õues enam ei näe ja toas ei viitsi, liigub mõte olnule ja olevale. Miskipärast meenub siis mõni seik või inimene mitu korda järjest, alati isegi ei tea, miks just tema. Aga Asta puhul ma seda isegi teadsin.
Tellijale
AK ⟩ LAUPÄEVANOVELL: Põrssad
Asta oli minu kooliõde, mingid aastad isegi klassiõde. Kusagil seitsmendas-kaheksandas tehti meist kõigist koos kooli lõpetamise eel pilti. Tüdrukutel olid punased kaelarätid kaelas ja sinised seelikud seljas. Õigemini mitte seelikud, vaid kleidid.