/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2009/01/09/114959t1h2772.jpg)
Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) tegevdirektori Ott Kasuri on praegu niivõrd palju vastuseta küsimusi, mistõttu pole võimalik öelda, kas gümnaasiumireform tuleks läbi viia kiiresti või pikema aja jooksul või üldse.
EMOL: gümnaasiumivõrgu reformi ei saa praegu otsustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastates ministeeriumi küsimustele, leidis EMOL, et munitsipaalgümnaasiumide pidajaks peaks ka edaspidi olema kohalik omavalitsus.
Samuti ei peetud võimalikuks riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel, sest sellega piirataks õpilaste vaba liikumist ühelt haridustasemelt teisele.
EMOLi hinnangul tuleks õpilaste valikuid üld- ja kutsekeskhariduse vahel toetada parema ja kättesaadavama õppe-, kutse- ja karjäärinõustamise süsteemi kaudu.
Ühise lävendi vajadust EMOL ei näe ja nende arvates võiks gümnaasiumisse saamise aluseks olla edukalt lõpetatud põhikool ja sooritatud ühtsed riigieksamid.
Eriti keeruline on EMOLi väitel aga vastata, kas gümnaasiumivõrk tuleks korraldada ümber kiiresti ja korraga või pikema aja jooksul, sest enne peaks olema analüüsitud ja hinnatud praeguste üldhariduskoolide rahastamismudel ja selle sobivus võimalike koolikorralduslike muudatuste puhul.
Lisaks peaks analüüsima gümnaasiumivõrgu korrastamise mõju põhikoolidele ja välja töötama õpilastranspordi korraldamise ja rahastamise süsteem ning valitsus peaks kinnitama, et rahalisi vahendeid on piisavalt.
Samuti tuleks analüüsida õpilaskodu kohtade vajadust erinevate piirkondade lõikes.
«Kui nendele küsimustele on vastamata, ei saa me hinnata, kas gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamine on üldse võimalik, rääkimata sellise ümberkorraldamise ajakavast,» sõnas Kasuri.
Vale lähtealus
Kasuri sõnul ei saa nad nõustuda gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealustes toodud väitega, et hea haridus on võimalik vaid puhastes gümnaasiumides, kus luuakse võrdne võimalus kõrghariduse omandamiseks.
Kasuri lisas, et ainult matemaatiliste suuruste kaudu ei ole võimalik hinnata kõiki olulisi nüansse gümnaasiumivõrgu ümberkorralduste teostamisel.
«Oluline on pöörata tähelepanu ka erinevatele keskkonnast, kultuurilistest traditsioonidest, varasema koostöö ning kogukonna terviklikust arengust lähtuvatele asjaoludele,» loetles ta.
Kasuri toonitas ka, et haridusvõrgu ümberkorraldamise aluseks ei saa olla ainult õpilaste arv ja kvaliteedi määrajaks riigieksamite tulemused ja kõrgkooli sissesaanute lõpetajate arv.
Seetõttu oleks oluline välja töötada ja üleriigiliselt kehtestada reeglid kooli tulemuste hindamiseks.
«Reeglid peaksid olema üheselt arusaadavad, rakendatavad ja mõistlikud,» väitis Kasuri.
Gümnaasiumi ülesanne
Kasuri sõnul defineerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) väga täpselt gümnaasiumi ülesande, mis sisaldab nii harivat kui ka kasvatavat komponenti.
EMOLi muutis murelikuks, et ministeerium on ümberkorralduste põhjendamisel gümnaasiumi kasvatusliku poole täielikult välja jätnud ning eesmärgina nähakse vaid noorte hariduslikku ettevalmistust kõrgkooli sissesaamiseks.
«Arvame, et kehtivas seaduses sõnastatud gümnaasiumi ülesanne on õigesti sõnastatud ja peaks nii jäämagi,» toonitas Kasuri.
Ka on Kasuri hinnangul ministeeriumi suunis kohustuslikult lahutada üldhariduskoolid põhikoolideks ja gümnaasiumideks, miks kahandaks väga oluliselt gümnaasiumite arvu, vastuolus haridusseadusega, kus on sätestatud riigikogu ainupädevus haridussüsteemi kujundamise, toimimise ning arengu põhimõtete kindlaksmääramisel.
EMOLi arvates seab koolitüüpide lahutamine kahtluse alla põhihariduse kvaliteedi tagamise.
«Leiame, et põhikooli ja gümnaasiumiastme koostoime tagab õpetajatekaadri optimaalse kasutamise tulenevalt kehtivast õppekavast,» selgitati mõtet.