Värbamisfirma: tööturu sisekliima on närviline

Finesta värbamisjuht Pasi Harttunen ütles, et aasta 2021 oli tööjõuturul kriiside ja kohanemiste aasta. «Aasta viimane kvartal tõi laviinina energiahinna tõusu ja sellega kaasneva üldise inflatsiooni, mis niigi defitsiidis tööjõuturul palgaootustele omakorda hoogu andis,» märkis ta pressiteates.

Harttuneni ütles kaht viimast aastat võrreldes, et kui esimene koroona-aasta oli eelkõige raske, sest polnud teada, milliseks kujuneb ettevõtlus viiruse leviku tingimustes ja kui ohtlikuks Covid üldse osutub, siis eelmine aasta möödus vahelduva eduga optimistlikumates nootides.

«Aasta algus oli veel ebakindel, sest kuigi vaktsiinid olid juba olemas, ei olnud need veel kõigile soovijatele kättesaadavad. Mida edasi suve poole, seda rohkem avasid end teised riigid, lõppesid piirangud ja algas aktiivne kaotatud aja ning raha tagasitegemine. Mis aasta lõpuks tipnes eri sektoriteid läbivate kriisidega, tõsi – üleüldine on jätkuvalt terav tööjõupuudus,» rääkis Harttunen.

Seda, et tegemist oli tüüpilise kriisiaastaga, näitab tööjõueksperdi kinnitusel asjaolu, et väga palju otsitakse müügiinimesi. «See on kriisiajale iseloomulik. Tööandja võib ju koonerdada ja kärpida, kuidas jaksab, aga kui müük ei suju, ei tule ka raha sisse,» nentis ta.

HoReCa sektorile toob koroona taandumine aga massilise tööjõupuuduse. «Suvi päästis veidi, aga turism ja toitlustus pole veel kaugeltki jalgu alla saanud. Palju Skandinaavia restorane on mures, et Covid-i tõttu on senine tarneahel katkenud, tootjad ja hulgimüüjad pankrotis, tööjõudu pole, tooraine hind tõuseb ning selle tuules ka roogade valmistamine. Needsamad probleemid pole võõrad ka Eestis,» kinnitas Harttunen.

Esimesel koroona-aastal oli turism ja toitlustus vahelduva eduga pausil ning selles sektoris töötanud inimesed kaotasid töö. «Nüüd on küsimus, kas need inimesed jõuavad oma endisele alale tagasi või nad on liikunud mujale. Ühest küljest on lootus, et nad naasevad, sest kui mõtleme lennusaatjatele, giididele – seal sektoris on töö tihti eluviis, millest ei taheta loobuda ja osa inimesi on oma endise ameti peale tagasi läinud, isegi kui tööandja pole kohe suutnud tagada koroona-eelset sissetulekut,» märkis Harttunen

«Samas on HoReCa töötajatel mitmed head omadused, mis sobivad ka mujale valdkondadesse, näiteks suhtlemis- ja võõrkeelte oskus, nad on osavad leidma lahendusi keerulistes olukordades. Nii et kindlasti liikus osa tööjõudu mujale. Üldiselt on see väga muutlik sektor, kus toimub pidev tööjõu liikumine,» lisas ta.

Tööstus seisis Harttuneni sõnul 2021. aastal silmitsi mitme kriisiga ja praegu on keeruline prognoosida, milliseks kujuneb alanud aasta. «Lisaks Covid-ile on tööstusettevõtted maadelnud tarneahela kriisi, tööjõupuuduse, tooraine ja komponentide nappusega. Kui teises ja kolmandas kvartalis piiras tootmist komponentide puudus, siis aasta lõpuks olukord paranes, kuid siis tuli jälle optimeerida tööjõudu, et tellimused saaks täidetud, sest tööstuses on samuti püsiv töökäte puudus. Tööstuses ja ka ehituses on pikaajalised lepingud, fikseeritud hinnaga kokkulepitud tellimus võib lõpuks kujuneda palju kallimaks, aga tagantjärele lepingut muuta ei saa,» selgitas Harttunen.

Tarneaehala kriis on tõstnud transpordi hinda, sest suur osa tööstusele vajalikust eritranspordist käib reisilennukitega ja lennuliiklus on koroona tõttu olnud häiritud, viiruse leviku alguses toimusid ulatuslikud seisakud. «Spetsiaalsed kaubalennud on aga tunduvalt kallimad, mere- ning raudteetransport kordi aeglasem. Nii et tööstuses on olnud nõudluse ja tootmise planeerimine raske ning paraku neid kriise ei saa tööandja ise lahendada,» tõdes tööjõuekspert.

Ühiskondlikud ja majanduslikud pinged annavad Harttuneni sõnul tunda ka tööjõuturul. «Sisekliima on närviline, aasta lõpus alanud ja jaanuaris eskaleerunud energiakriis ning üleüldine elukalliduse tõus tekitab palgasurvet. Samas kui palgatõusu põhjus on lihtsalt elukalliduse tõus ja töötajal endal pole seal panust, maksab tööandja nii vähe kui võimalik, sest ka tema jaoks on ettevõtte pidamine oluliselt kallinenud. Töötajad peavad muutuma multifunktsionaalseks ning näitama oma valmisolekut areneda, siis on neil ka tööjõuturul oluline eelis,» lausus ta.