/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles neljapäeval Liiva kalmistul holokaustiohvrite riiklikul mälestustseremoonial, et täiskasvanute kohus on rääkida noortele holokaustist, et vältida tulevikus inimsusevastaseid kuritegusid.
FOTOD ⟩ Minister Kersna: meie kohus on noortele holokaustist rääkida (12)
«Praegustele noortele võivad need aastakümnete tagused sündmused tunduda kauged, seetõttu on täiskasvanute kohus kooliõpilastele holokaustist rääkida ja selgitada, mis viis sellise kuriteoni. Teadlikkus sellisest koledustest aitab säilitada kollektiivset mälu selleks, et need enam kunagi ei korduks,» sõnas Kersna ministeeriumi pressiesindaja teatel.
Selle aasta jaanuaris korraldas haridus- ja teadusministeerium koos Eesti Mälu Instituudiga talvekooli, kus õpilastel oli võimalus saada teadmisi antisemitismist ja holokaustist ning juudi rahvusest, kultuurist, kommetest ja ajaloost.
Minister lisas, et traagilise inimsusevastase kuriteo ohvrite mälestuspaigas ja rahvusvahelisel aastapäeval meenutame oma kohust seista vastu igale holokausti eitamise katsele, või ükskõik millise inimsusevastase kuriteo õigustamisele. «Inimkonna ajaloos on palju traagilisi sündmusi, mida tagantjärele saame meeles pidada kui väga valusaid õppetunde. Neid õppetunde ei tohi me kunagi unustada,» rääkis ta.
Holokaustiohvrite mälestustseremoonial pidasid kõne president Alar Karis, Liina Kersna, Eesti diplomaatilise korpuse vanem ja Läti suursaadik Eestis Raimonds Jansons ning Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson. Palve pidas Eesti pearabi Shmuel Kot.
Holokaustiohvrite mälestussündmusega avati Liiva kalmistul mälestusmärk, mis on püstitatud Eesti kodanikest juutidele, kes hukati Tallinnas ja Tallinna ümbruses tankitõrjekraavis 1941. aastal. Liiva kalmistu massihaudadesse on maetud 300 kuni 600 Eesti kodanikust juuti.
Eestis tähistatakse rahvusvahelist holokaustipäeva 2003. aastast. Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 77. aastapäevaga seonduvaid sündmusi korraldab haridus- ja teadusministeerium koos Eesti Juudi Kogukonna, Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse Eesti delegatsiooni ning Eesti Mälu Instituudiga.
Alates 2007. aastast kuulub Eesti Holokausti Mälestamise Rahvusvahelisse Ühendusse (IHRA), mille tegevusse on haaratud nii riikide valitsused kui ka individuaalsed eksperdid, kelle jõude ühendades püütakse tugevdada ja edendada holokausti õpetamist, mälestamist ning uurimist.