Opositsiooni ärritab Kaljulaidi lähimate abiliste flirt erakonnaga Eesti 200 (14)

Virumaa Teataja küsis Kersti Kaljulaidilt esmaspäeval, kas ta oleks nõus riigikogu valimistel kandideerima Lääne-Virumaal erakonna Eesti 200 esinumbrina.

«Täiesti hämmastav, kui vähe on erakondi, kes pole mulle teinud ettepanekut nendega liituda. Pakkumisi on tulnud ka väga üllatavatest kohtadest,» vastas Kaljulaid. Ta selgitas, et praegu teeb ta endas sügavamat analüüsi ega saa seetõttu veel küsimusele konkreetselt vastata. 

Isamaa saadik riigikogus Tarmo Kruusimäe leiab, et Kaljulaid rakendab oma endist meeskonda selleks, et siis ise parteipoliitikasse siseneda, samal ajal rahastades seda teekonda presidendi ametihüvede arvelt.

«Presidendi ihuruupor ja büroo töötaja Taavi Linnamäe teatas äsja pidulikult, et läheb Eesti 200 teenistusse, aga rahastatakse seda projekti läbi presidendi ametihüvede. Juba varem teatas Eesti 200 teenistusse asumisest endine Kaljulaidi kantselei direktor Tiit Riisalo. Kaks ei jää kolmandata,» ütles Kruusimäe. 

Tema sõnul on suhteliselt kindel, et sügisel teatab Kaljulaid, et rahva soovidele vastu tulles ta otsustas liituda Eesti 200-ga. 

«Seega presidendi ametihüved on rakendatud otseselt tema enda ja Eesti 200 valimisvankri ette. Kas selline tegevus vastab põhiseaduse, Vabariigi Presidendi ametihüvede seaduse ja hea avaliku halduse mõttele ja praktikale – kindlasti mitte,» leiab Kruusimäe.

Kruusimäe rõhutas, et Isamaa rahvuslaste ühendus mõistab Kaljulaidi sellise tegevuse hukka ja kutsub teda üles loobuma ametihüvedest. «Ühtlasi kutsume ka erakonda Eesti 200 üles loobuma sellisest dopingust. Ausalt on võimalik,» lisas ta. 

EKRE tahaks muuta presidendi ametihüve seadust

Ka Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) ärritasid uudised, et Linnamäe ja Riisalo lähevad Eesti 200-le appi. EKRE fraktsioon tahab seetõttu kirjutada vabariigi presidendi ametihüve seadusesse punkti, et ekspresidendi ametipensioni maksmine ja muud hüved peatatakse, kui ta kandideerib või osutub valituks riigikokku, Euroopa Parlamenti või nimetatakse ministriks.

Presidendi ametihüve seaduse muutmise eelnõu üle andnud riigikogulane Anti Poolamets ütles, et riigil ei ole põhjust mitmesaja tuhande euro eest aastas ülal pidada sellist ekspresidenti, kes osaleb aktiivselt tegevpoliitikas ja saab riigilt palka.

«Riigikogu liikme või ministri palk võimaldab ekspresidendil oma esindusülesandeid edukalt täita ning nendel juhtumitel ei ole täiendavad ametihüved enam põhjendatud. Poliitilise kultuuri tõstmise huvides tahame vältida ka olukorda, kus ametihüvesid kasutatakse sisepoliitilise tegevuse rahastamiseks,» ütles Poolamets.

Poolamets märkis, et eelnõu kohaselt taastuksid presidendi ametihüved pärast riigikogu liikme või Euroopa Parlamendi liikme staatuse lõppemist või ministri ametikohalt vabastamist.