Liibüa peaminister soovib põhiseadust enne valimisi

Praegu, rohkem kui kunagi varem, on vaja põhiseadust, mis kaitseb riiki ja tema kodanikke, ütles ta.

Liibüa langes 2011. aastal pärast kauaaegse diktaatori Muammar Gaddafi kukutamist ja tapmist aastaid kestnud kaosesse. Gaddafi tühistas riigi põhiseaduse 1969. aastal.

ÜRO-juhitav protsess pärast 2020. aasta relvarahu nägi ette valimiste korraldamist eelmise aasta 24. detsembril, kuid need lükati edasi pärast mitu kuud kestnud pingeid, seal hulgas õigusliku raamistiku üle.

Liibüalased «tahavad vabu valimisi, mis austaks nende tahet, mitte kriisi pikenemist uue üleminekuga», ütles Dbeibah pealinnas Tripolis korraldatud sümpoosiumil «Esmalt põhiseadus».

«Meie probleem täna on põhiseadusliku aluse või põhiseaduse puudumine,» ütles ta.

ÜRO rahastatud valimisprotsess lükati detsembris poliitiliste pingete tõttu määramata ajaks edasi. Tripoli valitsus määrati ametisse ägedate vaidluste järel pärast 2020. aasta oktoobris sõlmitud relvarahu sõdivate ida- ja läänerühmituste vahel.

Valimised pidid kujunema kulminatsiooniks ÜRO juhitud jõupingutustele tirida Liibüa välja kümme aastat väldanud konfliktist. Kuid plaani tõukasid rööbastelt kibedad vaidlused kandidaatide ja vaidlusaluse õigusraamistiku üle.

Valimiste ärajäämine on tekitanut kartusi, et Liibüa vaenupooled võivad uuesti sõdimist alustada.

Viimastel aastatel on riik olnud lõhestunud kahe valitsuse vahel, riigi idaosa valitses sõjapealik Khalifa Haftar ning Tripolis oli võimul ÜRO toetatud valitsus. Mõlemat osapoolt toetavad erinevad välisriigid.

Riiki ohustab ka poliitiline vaakum, sest mõnede seaduseandjate sõnul lõppes üleminekuvalitsuse mandaat 24. detsembril.