Keskkonnaamet otsib karuputke võõrliikide tõrjujaid

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et oleme järjepideva tõrjega jõudnud silmaga märgatavate tulemusteni. «Mööda Eestimaad ringi sõites on karuputke järjest vähem näha, sest tõrje neis, hästi teada kasvukohtades on andnud tulemusi. Kuid see on vaid pool tõde: varjatud kohtades avastame ühe uusi ja väga suuri kolooniaid. Tööd on veel teha väga palju ning panustama peame me kõik, sest riikliku tõrje kõrval on ülioluline roll ka maaomanikel ja kohalikel omavalitsustel, kes oma maal karuputke järjepidevalt tõrjuvad,» ütles Vakra.

Ühtekokku on tänavu riiklik tõrje kavas ligi 2400 hektaril. Praegu otsib keskkonnaamet karupuke tõrjujaid kolmes maakonnas kokku 143 hektarile: Lääne-Virumaa kolooniates kogupindalaga 84,9926 hektarit; Narva jõe äärseste kolooniates kogupindalaga 1,232 hektarit; Haaslava valla kolooniates kogupindalaga 20,6569 hektarit; Kalevipoja tõrjeüksuses Kastre lähistel kogupindalaga 22,6613 hektarit; Põhja-Tartumaa eri paigus kogupindalaga 13,641 hektarit.

Pakkumused tõrje tegijatelt tuleb esitada läbi riigihangete registri hiljemalt 16. veebruariks.

Lisaks riiklikule tõrjele on oluline ka maaomanike järjest suurem panus neis kasvukohtades, kus tänu pikaajalisele tõrjumisele on karuputked peaaegu hävitatud. Tõrje õnnestumiseks on vaja sellega alustada esimeste taimede avastamisel ja jätkata mitmeid aastaid, kuniks ühtki karuputke taime ei tärka.

Karuputke võõrliikide tõrjumise juhendid ja info tõrjeks plaanitud maa-alade kohta on kättesaadav keskkonnaameti kodulehel.