/nginx/o/2020/07/26/13233681t1haae8.jpg)
Välgudetektorite võrgustik NORDLIS registreeris mullu kokku 33048 pilv-maa välku, mis on viiendiku võrra rohkem aastate 2005-2020 keskmisest, vahendab keskkonaagentuur. Kõige äikeselisem oli mullu võidupühal, 23. juunil, kui üle Eesti registreeriti 6489 välku.
Keskkonnaagentuuri (KAUR) uuringust selgus, et kogu Eesti peale oli mullu kokku 64 äikesepäeva, mis on pikaajalisest keskmisest kolme päeva võrra vähem. Esimene välgutabamus registreeriti 7. aprillil, viimane aga alles 6. novembril.
Seitse kuud kestnud äikesehooajal moodustasid kahel esimesel suvekuul, juunis ja juulis registreeritud äikesed mullu lausa 80% aastasest kogusest. Tavaliselt jääb näitaja veidi üle poole. Arvuliselt enim lõi välku 23. juunil, mil esines enim ööpäevast välgulöökide maksimumi. Sel päeval registreeriti Paldiski ümbruses suisa 703 välgulööki.
Võidupühal esinenud äike oli osa Põhja- ja Lääne-Eestit räsinud tormist. Päeva jooksul liikus äikesetorm Saaremaa kohalt edasi Tallinna poole. Keerulised ilmastikuolud kimbutasid eriti Lääne- ja Harjumaad.
Samal ajal, kui Lääne-Eestis madistas äike, oli Ida-Eestis õhutemperatuur tõusnud ajaloolistesse kõrgustesse. Narvas mõõdetud 34,6 soojakraadiga purunes enam kui 116 aasta vanune juunikuu rekord, milleks oli 34 kraadi.
Uuringust selgus, et äikeselisemad piirkonnad 2021. aastal olid Kagu- ja Lõuna-Eesti ning Läänemaa. Eestimaa kagunurgas esines äikest 25 päeval, Lõuna-Eestis ja Läänemaal 22 päeval. Tavapärasest vähem välku lõi Ida-Eestis ning saartel.
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180110t1h8963.jpg)