/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/02/17/964060t1h5bbc.jpg)
On inimesi, kes lasevad politseil end trahvida ja muid karistusi määrata, ent jätkavad oma samasugust käitumisjoont.
Kukil olevad karistused ei tähenda mõnele midagi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks esmaspäeval Pärnumaal toimunud traagilises liiklusõnnetuses, milles hukkus jalgrattur, osalenud autojuhil on suur hulk kehtivaid karistusi, kuid politsei ei saa selle vastu midagi ette võtta. [Täpsustuseks – esialgsetel andmetel polnud kõnealuses avariis autojuht süüdi, jalgrattur ei olnud ennast nähtavaks teinud.]
«Kahtlemata on süstemaatiliste ja ennast- ja teisi hävitavalt käituvate inimeste liikluses osalemine täis riske,» tõdes Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Tarmo Miilits. Tema sõnul toob selliste inimeste liiklemine varem või hiljem kaasa traagiliselt lõppevaid õnnetusi. Politsei saab aga liiklusohutust mõjutada läbi järelevalve ja ennetuse ning avastatud rikkumiste puhul karistada riigi antud seaduslike võimaluste piires.
«Jah, tõsi on see, et osade inimeste puhul karistamine ei mõju. Oma praktikas puutume kokku selliste inimestega, keda on korduvalt samade rikkumiste eest karistatud, näiteks lühikese aja jooksul neljal korral kiiruse ületamise eest, kuid nende käitumist karistused muutunud ei ole.» Sellistel puhkudel ei aitagi Tarmo Miilitsa sõnul muu, kui inimese ühiskonnast isoleerimine ehk arest või vangi panemine, mille jooksul ta ei saa kedagi teist kahjustada.
«Mida võiks veel kaaluda olemasolevate võimaluste kõrvale, on psühholoogilist efekti andvate mõjutusvahendite rakendamist, näiteks kohustuslikus korras erinevates tugirühmades või kursustel osalemine, mis paneks inimest oma tegude üle mõtlema ja oma käitumisele teise nurga alt vaatama,» pakkus Miilits välja.
«Üheks ennetavaks meetodiks, mida politsei saab selliste isikute mõjutamiseks kasutada, on süstemaatiliste rikkujate nn häirimine. Kohalik konstaabel teeb endast kõik oleneva, et olla kursis kõikide oma piirkonna süstemaatiliste rikkujatega, seeläbi vajadusel sekkuda ja anda neile tagasisidet. See on üks võimalustest inimene seaduskuulekusele kutsuda,» lisas ta.
Miilits rõhutas, et oluline roll inimese mõjutamisel ja ta hoiakute muutmisel on ka tema lähedastel ja sõpradel. «Kui ühiskonnaliikmetest enamus arvab, et alkoholijoobes rooli istumine ei ole aktsepteeritud, siis reeglina seda ka ei tehta.»
Ka justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv lausus, et niisama inimene «vabalt karistusi koguda» ei saa. «Iga määratud karistus tuleb täita ning määratud karistuse ajal on täiendavalt saadud järgmine karistus kindlasti eelnevast karmim,» ütles Talv.
«Liiklusrikkumiste puhul on võimalik karistada inimest nii rahatrahvi, juhtimisõiguse peatamise kui ka arestiga. Järjest sagedamini mõistetakse rikkujatele kohtu poolt karistuseks arest, mis räägib selget keelt sellest, et arest ei ole lihtsalt sõnakõlks paberil,» lisas Talv.
Talv oli veendunud, et ka rahatrahvid ei saa jääda isikutel maksmata. «Neid on võimalik täituritel välja nõuda, näiteks karistatava vara müüki pannes Samas kui täitur teavitab sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest, on sissenõudjal õigus pöörduda kohtu poole asendusaresti kohaldamiseks.»
«Samuti on võimalik üksikutel juhtudel konfiskeerida rikkuja sõiduk ning kindlasti ootab mastaapsete ja korduvate liikluskuritegude puhul lõpuks teda vangla,» ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja.