Ohvriuuring: tänaval tuntakse end turvaliselt, veebis on rünnakud sagenenud

2021. aastal tundis ennast pimedas üksi liikudes turvaliselt 75% ohvriuuringule vastanuist, mis oli enamvähem samal tasemel aasta taguse ajaga.

«Kokkuvõttes kinnitavad need tulemused ka üle-euroopalist küsitlust, mille järgi peavad Eesti inimesed kuritegevust meie riigis peaaegu olematuks probleemiks,» tõdes justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.

Ta lisas, et vaid 1% Eesti inimestest peab kuritegevust ühiskonnas oluliseks teemaks. Euroopa Liidus on vastav näit 9%. «Mõnes Euroopa Liidu riigis leiab nii koguni kuni 41%,» märkis Sööt.

Uuringust selgus, et turvatunne on nõrgem linnades ja tugevam maal. Näitaja jäi alla 70% Ida-Virumaal, samuti mõnes väiksemas maakonnas nagu Järvamaa, Valgamaa ja Viljandimaa.

Kui tänaval on mõne ründe ohvriks langenud vaid 1% ja vägivaldseid ähvardusi saanud 4% vastanutest, siis internetis on ründe ohvriks sattunud umbes pooled.

«Võrreldes eelmise aastaga küll olulist muutust pole, kuid mullu toimus märgatav kasv võrreldes varasemaga, kui sellise ründe ohvriks langes 40% küsitletutest,» ütles Sööt.  «Peamiselt õngitseti isikuandmeid või kaaperdati sotsiaalmeediakonto või meiliaadress, mida tunnistas 14% vastajatest,» rääkis ta. Internetiründe ohvriks langesid enam venekeelsed vastajad (60%).

«Oleme ikka ja jälle puutunud kokku sellega, et oma tagahoovis rehabilitatsioonikeskusi või süstlavahetuspunkte näha ei taheta. Uuringus küsiti inimestelt, keda nad oma naabriks ei sooviks. Kõige vähem soovitakse enda naabriks narkomaane, vägivallakuriteo eest karistatud inimesi ja alkohoolikuid,» kommenteeris Sööt.

Tõrjuvamad on vastajad vanuses 50 ja enam, samuti mitte-eestlased enam kui eestlased. Leplikumad ollakse pagulaste suhtes, keda ei soovi kindlasti enda naabriks 19% vastanuist. Kõige sallivamad ollakse naabritena kristlaste, suurte perede ja teisest rassist inimeste suhtes.