/nginx/o/2022/01/19/14317453t1h29aa.jpg)
19. jaanuaril kuulutati Postimehe toimetuses pidulikul tseremoonial kultuuriveduri tänavuseks laureaadiks Hendrik Lindepuu – mees, kelle puhul toimib veduri kujund ka geograafilises mõttes ja mõõtmes, sest ta on tõlkijana vedanud aastakümneid Eesti keele- ja kultuuriruumi mõttelisi vaguneid, mis täis kvaliteetset poola kirjandust.
Hendrik Lindepuust (sündinud 1958) on kujunenud Eestis poola kirjanduse mitteametlik suursaadik. Ta on vahendanud eesti keelde proosat, luulet, näitekirjandust ja esseistikat mitmekümnelt 20. ja 21. sajandi poola kirjanikult ning kirjastanud enam kui poolsada raamatut.
Lindepuu on hea näide sellest, kuidas parim osa kultuuris toimuvast sünnib mitte niivõrd riiklikest plaanidest, vaid kultuurisõprade endi fanatismist, entusiasmist ning isiklikust initsiatiivist. Ta on humanitaarina iseõppija, kes sattus poola kultuuri lummusesse, kui nägi 14-aastasena Andrzej Wajda filmi «Tuhk» ja luges Sienkiewiczi ajaloolisi romaane. 1984. aasta kevadel ostis ta antikvariaadist poola keele õpiku ning kolm aastat hiljem hakkas tõlkima.
Postimehe peatoimetaja Marti Aavik rõhutas Lindepuu tegevuse tähtust Eesti kultuuri jaoks: «Esiteks, et mitte manduda provintslikuks, peab tundma kõiki oma naabreid, sõpru ja liitlasi. Sügavuse annab sellele tundmisele kirjandus, mis tõlgib meile teise rahva lugu ja hinge. Teiseks, meie väike rahvas toetub väga paljus neile me endi seast, kes oma südame sunnil teevad rohkem, kui keegi neilt ealeski on küsinud.»
«Hendrik Lindepuu on tõlkinud meile eestlastele Poola lugu ja hinge. Me oleme talle selle eest tänulikud! Ja ta on seda teinud kadestamisväärse innu ja järjekindlusega. Ta on meile hea näide sellest, kuidas üks eesti mees, kui ta millegi tõsiselt käsile võtab, suudab rohkem, kui mõnel pool terved hästi makstud asutused,» ütles Aavik.
Usutluses Postimehele tõdes Lindepuu, et on oma südame poola kirjandusele ära andnud koguni sellisel määral, et loobunud isiklikest ambitsioonidest ilukirjanikuna. «Minult on ikka küsitud, et millal ma siis jälle ise kirjutama hakkan. Ja olen vastanud, et siis, kui poola kirjandusest ei ole enam midagi võtta, millest ma ise paremini ei kirjutaks. Mis tähendab, et minu enda asjad jäävad küll kirjutamata.»
Tema tõlgitud autorite hulka kuuluvad: Witold Gombrowicz, Czesław Miłosz, Sławomir Mrożek, Leszek Kołakowski, Zbigniew Herbert, Stanisław Lem, Anna Świrszczyńska, Olga Tokarczuk, Jerzy Grotowski, Jerzy Pilch, Marcin Świetlicki, Adam Zagajewski, Bogusław Schaeffer, Janusz Głowacki, Wisława Szymborska, Tadeusz Różewicz, Stanisław Ignacy Witkiewicz, Mariusz Szczygieł, Bronka Nowicka, Witold Szabłowski, Tadeusz Dąbrowski, Marek Hłasko, Bruno Schulz, Marek Krajewski jt. Seni viimase raamatuna ilmus mullu detsembris Leopold Tyrmandi «Päevaraamat 1954».
Kultuurivedur on ajalehe Postimees iga-aastane auhind ja aunimetus, mida antakse välja alates 2005. aastast. Tiitliga kaasneb käsitööna valminud vedur, mille on meisterdanud puusepp Boris Puusepp.
Kultuuriveduri saaja valitakse Postimehe kultuuritoimetuses, otsus peab langema ühel häälel. Postimehe kultuuritoimetuse jaoks on see inimene või ettevõtmine, kelle/mille heas mõjus eesti kultuurile ei ole võimalik kahelda.
Senised laureaadid:
2005 – Ando Kiviberg pärimuskultuuri edendamise eest
2006 – Ülar Mark avaliku arhitektuuridiskussiooni algatamise eest
2007 – Mart Taniel kaameratöö eest filmides «Sügisball», «Nuga» ja «Jan Uuspõld läheb Tartusse»
2008 – Anne Rande laste juhatamise eest raamatute ja kaunite kunstide juurde
2009 – Märt Väljataga ajakirja Vikerkaar toimetamise ja sarja «Avatud Eesti Raamat» kureerimise eest; just tänu sellele sarjale on eesti keeles kättesaadav suur osa filosoofia klassikat, aga ka tänapäeva esindavaid tekste
2010 – Indrek Kasela Sõpruse kino elluäratamise eest
2011 – Juhan Ulfsak panuse eest eesti teatrisse
2012 – saate «Tujurikkuja» meeskonnale kõneka ja professionaalse tegevuse eest ühiskonnaelu kõverpeegeldamisel ja kultuuripildis laiemalt
2013 – Hooandja meeskond ühisrahastusplatvorm idee algatamise ja elluviimise eest
2014 – Muusik, DJ ja Raadio 2 saatejuht ning õhtuse vööndi juhataja Raul Saaremets, keda võib nimetada ka õpetajaks, sest oma tegevusega on ta voolinud eestlaste muusikalist maitset mitu aastakümmet
2015 – Olga Temnikova, galerist ja Eesti kunsti väsimatu saadik
2016 – Loomingu Raamatukogu, mis pakub lugejatele järjekindlalt üllatusi ning nõtkeid ja elegantseid lugemishetki
2017 – Enn Kunila Eesti kunsti tutvustamise eest
2018 – festival Augustibluus. Väärikate traditsioonidega ning õhtumaade pop- ja rock-kultuuri arengus võtmetähtsusega bluusižanri populariseerimise ja pildis hoidmise eest eesti kultuuris
2019 – kirjastus Ilmamaa pikaaegse tegevuse eest kirjanduse, memuaristika ja mõttevara vahendamisel, iseäranis töö eest raamatusarjadega «Eesti mõttelugu» ja «Avatud Eesti raamat»
2020 – Tiina Lokk ja PÖFF, filmikultuuri edendamise eest Eestis
2021 – Hendrik Lindepuu, poola kirjanduse pikaaegse, sihiteadliku, viljaka ning nõtke vahendamise eest eesti keelde.
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)