Analüüs: keskmine volinik on kõrgharitud keskealine mees

Volinikud on enamikus kõrgharidusega inimesed, kes moodustavad 67 protsenti valitutest. Suurima kõrgharitud volinike osakaaluga on Sillamäe ja Narva, kus kõrgharidus on lausa 90 protsendi liikmeist, pea sama kõrget näitajat näeb ka Kohtla-Järvel ja Hiiumaal.

Seevastu põhiharidusega volinikke on üle Eesti omavalitsuste volikogudes kokku 29 ehk vaid 1,7 protsenti.

Kaks kõige nooremat volikogu liiget Lääneranna vallas ja Tartu linnas on alles jõudnud värskelt täiskasvanuikka, olles 18-aastased. Kõige vanem, 81-aastane volinik tegutseb Jõgeva vallas.

Üle kahe kolmandiku mehi

Vanuselist koosseisu arvestades eristub kõige nooremate liikmete poolest Kihnu vallavolikogu, kus volinike keskmiseks elueaks on 42 aastat. Vanemad volikogu liikmed töötavad Loksal ja Jõelähtmel, kus keskmiseks vanuseks tuleb 56 aastat. Eesti kohaliku volikogu liikmete keskmine vanus on üldiselt aga 49 eluaastat.

Valitute hulgas oli 71 protsenti mehi ja 29 protsenti naisi. Enim valiti naisi Lüganuse vallas, kus näitaja on meestega võrreldes küll ülekaalus, ent seda üsna napilt. Sooline tasakaal valitseb Loksa, Maardu ja Narva volikogudes, kus naised ja mehed jagunevad pooleks. Kõige vähem naisi on Setomaa vallavolikogus – 14 mehe kõrval üks naissoost liige.

Kõige enam leiab volikogudest erasektori juhte. Ettevõtjaid, ettevõtete juhte ja juhatuse liikmeid on kokku 448, moodustades volinikest 26 protsenti. Nii kõlab paljudes tänastes volikogudes suures osas just ettevõtjate hääl.

Avaliku sektori spetsialiste – omavalitsuste ametnikke, õpetajaid, arste ja ka näiteks päästjaid – on 357 ehk 21 protsenti. Valitute hulgast leiab ka 73 pensionäri ning kolm volinikku, kes deklareerisid oma staatuse valimiste ajal töötuna.

Võrreldes 2017. aasta kohalike valimistega osutus tagasi valituks 54 protsenti kandideerinutest. Valdade lõikes jäi tagasivalitud volinike protsent 40 kuni 60 kanti. Kõige kõrgema tagasivalitute määraga paistab silma Jõelähtme vald, kus ametiaega jätkab 82 protsenti volinikest. Väikseima protsendiga on Kihnu ja Viimsi, kus tagasi valiti 33 protsenti eelmise koosseisu liikmetest.

Edukas oli vaid üks üksikkandidaat 

Ligikaudu pooled valituks osutunutest kandideerisid valimisliitude nimekirjas, teine pool kuulub mõnda erakonda.

Toila vallas pääses lisaks valimisliitudele volikokku vaid üks erakonna nimekirjas kandideerija. Kuid leidub ka omavalitsusi, kus volikokku ei pääsenud jällegi ühtegi valimisliitude esindajat. Näiteks Tallinna, Rae, Jõelähtme, Viljandi, Kanepi, Muhu, Tartus ja Võru volikogudest leiame vaid erakondade esindajad.

Märkimist väärib, et ainsa üksikkandidaadina kogu Eestis pääses kohalikku volikokku ainult üks inimene – Raasiku vallas kandideerinud naine.

Erakondliku kuuluvuse põhjal sai suurima hulga oma liikmeid volikogudesse Reformierakond üle 200 inimesega, EKRE üle 190 inimesega, Keskerakond üle 180 inimesega ja Isamaa 130 inimesega. Keskerakonna nimekirjades osutus valituks üle 70 ning Reformierakonna, EKRE ja Isamaa nimekirjadest üle 50 sellise voliniku, kes ise parteisse ei kuulu. Samal ajal osutusid kümned erakondade liikmed valituks hoopis valimisliitude nimekirjades.

Lisaks tuntud erakondadele leiab volinike seas ka vähemtuntud parteide liikmeid. Kuus volinikukohta on Tulevikuerakonna liikmetel, kolm Rahva Ühtsuse Erakonnal ning kaks Iseseisvusparteil ja Eestimaa Rohelistel. Samas ei pääsenud keegi neist peale ühe roheliste liikme volikogusse oma erakonna nime all, kandideerides mõnes valimisliidus või sootuks teise erakonna nimekirjas.

Seekordsete kohalike valimiste parima tulemuse nii üldarvult kui saadud häälte osakaalult tegi Tallinnas kandideerinud linnapea Mihhail Kõlvart, kes kogus 27 663 häält ehk 58,2 protsenti kõigist Lasnamäe ringkonna häältest. Talle järgnesid Irina Orlova 35,9 protsendiga Peipsiääre vallas, Lauri Laats 29 protsendiga Tallinnas Mustamäel, Raido Liitmäe 26,3 protsendiga Muhus ning Anti Allas 24,7 protsendiga Võru linnas.