Seppikuid kahtlustatakse altkäemaksu andmises pankrotihaldurile

BNS-ile teadaolevalt puudutab kahtlustus Seppikutega seotud firma Hexanor pankrotti, mille pankrotihaldur on Martin Krupp.

Kuna pankrotihaldurit kahtlustatavate ringis pole, siis saab järeldada, et ta kuriteoga kaasa ei läinud.

Harju maakohus kuulutas Siim Seppiku ja Sulev Seppiku firma Hexanor pankroti välja 2018. aasta oktoobris ning maakohus nimetas Hexanori pankrotihalduriks Martin Krupi.

Kohus märkis toona, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasolev vara väärtuses 3 850 000 eurot, arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida oli sel hetkel teadaolevalt vähemalt 13 935 886,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud 6 492 101 eurot.

Teisipäeval pidas keskkriminaalpolitsei kinni Ain Seppiku (69), Siim Seppiku (42) ja Sulev Seppiku (46), keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises ning eelmise äripartneri Indrek Raudsepa (56), kellele esitati altkäemaksu vahendamise kahtlustus.

Kahtlustuse järgi lubati pankrotihaldurile altkäemaksu enam kui 100 000 eurot, millest 25 000 anti ka üle.

Riigiprokurör Sigrid Nurm taotles kolmapäeva õhtul Harju maakohtult Siim Seppiku ja altkäemaksu andmise vahendamises kahtlustatava Raudsepa vahistamist, sest prokuratuuri hinnangul võivad nad vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist.

Harju maakohus tegi neljapäeval määruse, millega ei rahuldanud prokuratuuri taotlust.

Riigiprokuratuur otsustab maakohtu määruse vaidlustamise ringkonnakohtus pärast maakohtu määruse põhjendustega tutvumist.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Lauri sõnul viitavad kriminaalmenetluses seni kogutud andmed, et kahtlustatavad soovisid altkäemaksu kaudu saavutada pankrotimenetluses neile soodsa lõpplahendi ning välistada hagide esitamine nende endi vastu.

Menetlust viib riigiprokuratuuri juhtimisel läbi keskkriminaalpolitsei.

Ain Seppik kuulus Keskerakonda aastatel 1998-2012 ja alates 2013. aastast kuulub ta Reformierakonda.