/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/11/30/14232076t1h7d67.jpg)
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul on esmaspäeval Eestis lipupäev, mil kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud heiskavad sinimustvalge.
Vabadussõjas võidelnute mälestuseks lehvivad esmaspäeval Eesti lipud
Eesti lippu on oodatud heiskama ka kõik kodud, ettevõtted ja ühingud. Mälestuspäeva tähistatakse traditsioonilise tseremooniaga Vabaduse väljakul. Kell 10.30 – Vabadussõjas vaherahu algushetkel 102 aastat tagasi – mälestatakse kõiki Eesti vabaduse eest võidelnuid mälestusminutiga, sellele järgnevad kaitseminister Kalle Laaneti, Tallinna reaalkooli õpilase Mona Reisbergi ning korporatsioonide liidu esindaja Alari Jäägeri sõnavõtud. Vaimuliku palve ütleb peapiiskop emeeritus Andres Põder. Vabadussõja võidusamba jalamile asetatakse pärg Eesti rahvalt, kaitseväelt ja Kaitseliidult ning diplomaatiliselt korpuselt.
Punaarmee üksused ületasid 1918. aasta 28. novembril Narva jõe – sellega algas võitlus Eesti Vabariigi ja siinse rahva iseolemise eest. Vabadussõjas võitlesid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. Raskes võitluses saavutati edu ja 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku umbes 6000 inimest – neist 3588 otseses lahingutegevuses.