Kaja Kallas: minul pole rahulikku merd olnud (5)

Ajakiri tõdeb, et juristiharidusega Kallase ametiaega on iseloomustanud kriisid. Peaministriks tõusis ta jaanuaris Jüri Ratase valitsusjuhi kohalt taandudes. Poliitilise olukorra kõrval on endiselt väga suur ülesanne võitlus koroonaviirusega.

Kuidas kavatsete koroonaolukorra kontrolli alla saada? Kaja Kallas ütleb et vaktsineerimismäärasid tuleb riigis tõsta. «Ainus väljapääs on inimeste vaktsineerimine, et nad nii tõsiselt ei haigestuks ning haiglaravi ei vajaks,» vastab valitsusjuht. «Seetõttu oleme kehtestanud uued piirangud. Need on aidanud vaktsineerimiste arvu taas tõsta.»

Kallase sõnul tegi ta huvitava tähelepaneku vaktsineerimise osas. Euroopa Komisjoni mais tellitud uurimus liikmesriikide suhtumisest vaktsineerimisse näitas, et vaktsineerimises kahtlejate osakaal oli väga sarnane nende osakaaluga, kes seisid vaktsineerimisele vastu.

«See ütleb meile, et inimeste hoiakuid pole võimalik kuue kuuga muuta. Kõik riigid on peatunud tasemel, mida ennustati juba mais,» rääkis Kaja Kallas.

Valitsusjuhi sõnul on kulgenud vaktsineerimine Eestis, võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega, hästi, kuid eesmärk on jõuda põhjamaade tasemele. Novembri alguseks oli lõpetatud vaktsineerimiskuuriga vaid pisut üle 57 protsendi Eesti elanikkonnast.

«Meil on vaktsiinivastaseid rohkem kui Soomes,» tõdes Kallas. «Lisaks on suur hulk inimesi endiselt vaktsineerimise suhtes skeptilised. Nendeni jõudmine nõuab pidevat selgitus- ja veenmistööd. See on väga raske.»

Advokaatti meenutab, et Kallas on olnud peaministri ametis veidi vähem kui aasta, ja küsib, mis on peaministri senine kõige suurem õppetund. «Öeldakse, et rahulik meri ei tee asjatundlikku meremeest. Minul pole rahulikku merd olnud. Kriis on kestnud kogu minu peaministriks oleku aja ja mul pole olnud aega seda kogemust väga analüüsida.»