Kohus ei lubanud eluagset vangistust kandvat Haapsalu lapsetapjat vabadusse (1)

Kohus leidis, et Otškalenko puhul on retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge ning tema vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohustused ei maanda seda piisavalt.

«Karistusregistri andmetel omab Vassili Otškalenko käesoleval ajal ühte kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevat vangistust kannab ta varguse, alaealise vägistamise katse ja alaealise vägistamise katse varjamise eesmärgil tahtliku tapmise eest. Kuritegude vägivaldsuse raskusaste on tema puhul suurenenud. Ta pani toime üliraske eluvastase süüteo ja seksuaalse enesemääramise vastase süüteo. Seega saab Vassili Otškalenkot vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on üliväike,» märkis Harju maakohtu kohtunik Tatjana Bogdanova tänases otsuses.

Kuna Otškalenko on olnud pikka aega tavaühiskonnast eemal, on tema puhul võimalike kohanemisraskustest tulenevate riskide maandamiseks hädavajalik tugiisik või pigem isegi rehabilitatsioonikeskusesse vabanemine, kus tal oleks spetsialistide abi võimalike probleemide õigeaegsel lahendamisel.

Eluaegne vang Otškalenko omab praegu ühte kehtivat distsiplinaarkaristust, millest saab kohus järeldada vaid üht, et kui ta ei ole võimeline isegi kontrollitud keskkonnas reeglikohaselt käituma, kuidas on ta võimeline seda vabaduses tegema.

Vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet

Vassili Otškalenkol puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav vangistuse jooksul töötanud. Praegust vangistust kannab ta muuhulgas ka varavastase teo eest ehk varguse katse eest sisstungimisega. Seega vaatamata sellele, et Otškalenkol oli olemas töökoht, puudus tal oskus majanduslikult toime tulla ning praegusel ajal ei ole välistatud, et ta võib toime panna majanduslikuks toimetulekuks uusi kuritegusid, leidis kohus.

«Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et karistuse mõte ei ole üksnes õiguskorra kaitse või süüdimõistetu mõjutamine uusi kuritegusid mitte toime panema, vaid tegemist on ka vastutusega toimepandud kuriteo eest. Karistusseadustiku kohaselt on karistuse alus isiku süü. Seega ei sõltu inimese tingimisi vabastamine vaid sellest, kas on alust arvata, et ta elab edaspidi õiguskuulekalt, vaid hinnata tuleb ka seda, kuivõrd saab ära kantud karistust pidada toimepandud tegusid arvestades piisavaks,» märkis kohtunik.

Sellest tulenevalt jõudis kohus veendumusele, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud ega põhjendatud. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud nagu elukoht ning lähedaste toetus vabaduses üles sooritatud kuritegusid ning kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.

«Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava käitumiskontroll mööduks probleemideta ning leiab, et avavanglas viibimine mõjub käesoleval hetkel kinnipeetavale positiivsemalt, kui tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Vassili Otškalenko praegusel ajal vanglast tingimisi vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet. Süüdimõistetu peab tunnetama karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest,» rõhutas kohus.

Otškalenko on praeguseks viibinud vangistuses 29 aastat. Kohtu hinnangul näitab asjaolu, et mees on vangistusest ära kandnud 29 aastat, üksnes formaalsete eelduste täidetust tema vabastamiseks.

Harju maakohtu tänane otsus ei ole jõustunud ja seda saab edasi kaevata.

Otškalenko sõnul on ta muutunud

Otškalenko ütles 22. detsembril Harju maakohtus tema ennetähtaegse vabastamise arutelul, et hirm tema isiku suhtes on alusetu ja vabanedes kavatseb ta tõestada, et vangla-aastad on teda muutnud. Ta kinnitas, et esialgu ei välju ta isegi oma majast muidu kui vaid suure vajaduse korral.

Praegu avavanglas karistust kandev ja päevasel ajal jäätmesorteerimiskeskuses tööl käiv Otškaleno tunnistas eelmisel nädalal videosilla vahendusel kohtunikule, et tal on üks kehtiv noomitus selle eest, et jõudis ettenähtust tund aega hiljem avavanglasse tagasi.

«On kõlanud arusaamatud väljaütlemised, justkui oleks ma muutunud kurjaks inimeste ja riigi peale, kuna minu karistusaeg on olnud nii pikk,» ütles Otškalenko. «See ei vasta tõele, vastupidi. Ma sain oma kuritegude eest surmanuhtluse ja veetsin neli aastat surmamõistetute kongis. Päeval ja öösel ootasin, et iga hetk võidakse tulla ja viia mind mahalaskmisele. Siis muudeti mu surmanuhtlus eluaegseks vangistuseks, riik kinkis mulle elu. Rohkem kui aasta tagasi sain ma avavanglasse, see oli jälle suur kingitus riigi poolt. Ja nüüd on mul võimalus vabaneda ja oma elu nullist alustada. Kuidas ma saan riigi peale tige ja kibestunud olla? Vastupidi, ma olen väga tänulik,» viitas ta asjaolule, et 25 aasta möödumisel on võimalik ennetähtaegset vabanemist taotleda ka eluaegsetel vangidel.

Kohtunik Tatjana Bogdanova küsis, kas Otškalenko on kursis avaliku pöördumisega, millele alla kirjutanud 3068 inimest nõuavad, et teda ei vabastataks enne tähtaega, kuni ta on läbinud kõik vajalikud sotsiaalprogrammid.

«See on paanika tekitamine, inimesed ei tunne mind. See ei ole reaalne, et ma jooksen pärast vabastamist kohe kuritegusid sooritama,» ütles Otškalenko, et on vanglas osalenud kõigis võimalikes sotsiaalprogrammides. Tema väitel on inimeste hirmud alusetud ja ta kavatseb tõestada, et isegi selline kurjategija nagu tema võib muutuda ja elada ühiskonnas normaalset elu.

Vabanemise korral hakkaks Otškalenko elama Haapsalus oma kasuisa juures ja püüaks leida ka töökoha.

Vangla ja prokuratuur ei toetanud 22. detsembril Harju maakohtus toimunud istungil Vassili Otškalenko vanglast vabastamist enne tähtaega.