/nginx/o/2021/12/29/14284402t1h1656.jpg)
Eesti linnades ja suuremates valdades tulid sel aastal helged jõulud. Kohalike valimiste järel ametist lahkunud linna- ja vallajuhtidele maksti tuhandetesse eurodesse küündivaid hüvitisi – mõnel juhul isegi siis, kui jätkati võimutüüri juures. Rahandusministeeriumi sõnul on sarnane skeem, kus võimul jätkav linnajuht saab hiigellahkumishüvitise, legaalne.
Postimees vaatles 15 Eesti linna ja kaheksa suurema valla volikogude hüvitisotsuseid pärast sügisesi kohalike omavalitsuste volikogude valimisi. Endistele ja mõnel juhul ka praegustele omavalitsusjuhtidele maksti lahkumishüvitisi, tulemustasusid ja preemiad kokku 339 000 eurot. Tegelik kulu omavalitsuste rahakottidele on aga suurem, sest sinna lisanduvad ka maksud.
Omavalitsuste otsused olid seinast seina – mõnes ei makstud üldse hüvitisi, mõnes kahe-kolme kuupalga ulatuses, mõnes täie rauaga ehk peo peale laoti poole aasta palga suurune hüvitis. Oli ka näiteid, et vallavanem sai maksimumhüvitise, aga volikogu esimees ei näinud punast krossigi.
Kõige rohkem kulutati lahkunud juhtide peale rahakassat Kohtla-Järve linnas, Tallinnas, Põlva vallas, Saaremaa vallas ja Tartu linnas.
Kohaliku omavalitsuste seaduse järgi võib seoses volituste tähtajalise lõppemisega maksta linna- või vallajuhtidele ja volikogude juhtidele rahalist lahkumishüvitist.
Kui juht on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, võib seda teha kolme kuu palga ulatuses. Kui üle kaheksa aasta, siis kuni kuue kuu ametipalga ulatuses. Hüvitist ei saa maksta, kui juht valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. Ühe suure «agaga».
:format(webp)/nginx/o/2021/12/21/14272325t1h96ce.jpg)
/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)