GRAAFIK ⟩ Aasta tagasi tehti Eestis esimene Covid-19 vaktsiinisüst (1)

Äärmiselt nakkava omikrontüve leviku tõttu on saanud veelgi olulisemaks nii tõhustusdooside tegemine kui ka esmase vaktsineerimiskuuri alustamine.

«Aasta tagasi saime koos esimeste vaktsiinisüstidega lootuse, et tervisekriis saab peagi teaduse toel ületatud. Pandeemia pole küll veel läbi, kuid meie ühiskond on märksa avatum ja olukord oluliselt parem: vaktsineeritud inimesed levitavad vähem viirust, nakatuvad vähem, satuvad harvem haiglaravile ning veelgi vähem intensiivraviosakonda,» ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE). 

«Ent uute tüvede tulek ja võime ka osa vaktsineerituid nakatada näitab, et meil on veel pikk tee minna. Äärmiselt oluline on ka edaspidi end Covid-19 haiguse vastu kaitsesüstida, sest vaktsiinid kaitsevad endiselt väga tõhusalt raske haigestumise ja surma eest,» rääkis Tanel Kiik.

Tõhustusdoos vähendab oluliselt riske

Vaktsineerimine on vähendanud suremust ja rasket haigestumist. Eesti haiglaravi statistikast selgub, et vaktsineeritud inimene vajab ravi 3–10 korda vähem kui vaktsineerimata inimene. Terviseameti andmetel satub keskmiselt 7,5 protsenti diagnoositud inimestest haiglavoodisse, samal ajal vaktsiini saanutest on raskeid juhtumeid ainult 0,02 protsenti.

«Ma olen veendunud, et teadus viib meid siit kriisist lõpuks välja. Kas siis tänu veelgi parematele vaktsiinidele, toimivatele ravimitele või hoopis mingil kolmandal moel,» lisas Kiik.

Täna teame, et kaitse tugevdamiseks koroonaviiruse uute tüvede vastu on oluline, et vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed teeksid ka tõhustusdoosi. Tõhustusdoos on soovitatav kõigile täiskasvanutele, kellel on vaktsineerimiskuurist möödas vähemalt kolm kuud AstraZeneca, Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinide puhul ja kaks kuud Jansseni vaktsiini puhul.

Tartu Ülikooli uuringu andmetel on tõhustusdoosiga vaktsineeritutel nakatumisrisk ligi kümme korda väiksem kui vaktsineerimata inimestel ja pea viis korda väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritutel.