FOTOD ⟩ Haapsalu lapsetapja lubas vabanedes väljuda oma majast vaid äärmisel vajadusel (5)

Otškalenko osales kohtuistungil videosilla vahendusel Tallinna vanglast. Praegu avavanglas karistust kandev Otškaleno tunnistas kohtuniku küsimuse peale, et tal on üks kehtiv noomitus selle eest, et jõudis ettenähtust tund aega hiljem avavanglasse tagasi.

Otškalenko suhtub kriitiliselt meediasse, kes on tema hinnangul viimasel ajal tema isiku suhtes paanikat üles kiskunud.

«On kõlanud arusaamatud väljaütlemised, justkui oleks ma muutunud kurjaks inimeste ja riigi peale, kuna minu karistusaeg on olnud nii pikk. See ei vasta tõele, vastupidi. Ma sain esialgu oma kuritegude eest surmanuhtluse ja veetsin neli aastat surmamõistetute kongis. Päeval ja öösel ootasin, et iga hetk võidakse tulla ja viia mind mahalaskmisele. Siis muudeti mu surmanuhtlus eluaegseks vangistuseks, riik kinkis mulle elu,» rääkis Otškalenko.

Mees kirjeldas, kuidas tema jaoks oli see justkui uue elu algus, kui ta sai lõpuks teiste vangide hulka ja teha tööd, nagu kõik teised vangid.

«Rohkem kui aasta tagasi sain ma avavanglasse, see oli jälle suur kingitus riigi poolt. Ja nüüd on mul võimalus vananeda ja oma elu nullist alustada. Kuidas ma saan riigi peale tige ja kibestunud olla. Vastupidi, ma olen väga tänulik, et saan võimaluse vabaneda,» rääkis ta.

Otškalenko kinnitusel on kõik tema suhtes tõstatatud hirmud alusetud ja ta kavatseb tõestada, et isegi selline kurjategija, nagu tema, võib muutuda ja elada ühiskonnas normaalset elu. Ta möönis, et tunnetab suurt ühiskonna survet tema isiku suhtes.

«Esialgu ei kavatse ma ilma suure vajaduseta oma majast lahkuda,» lausus Otskalenko.

Kohtunik Tatjana Bogdanova küsis, kas Otškalenko on kursis 3068 allkirjaga avaliku pöördumisega, millele alla kirjutanud inimesed nõuavad, et meest ei vabastataks ennetähtaegselt enne, kui ta on läbinud kõik vajalikud sotsiaalprogrammid.

«See on paanika tekitamine, inimesed ei tunne mind. See ei ole reaalne, et ma jooksen pärast vabastamist kohe kuritegusid sooritama. Kõik hirmud on alusetud,» lubas Otškalenko. Ta lisas, et on vanglas osalenud kõigis võimalikes sotsiaalprogrammides.

Vabanemise korral hakkaks Otškalenko elama Haapsalus oma kasuisa juures. «Töökohta mul vabanedes kohe ei oleks, aga loomulikult on kõige tähtsam leida töökoht,» ütles ta.

Otškalenko sõnul mõistab ta suurepäraselt, kui hirmsa kuriteoga ta on hakkama saanud. «Ma kahetsen. Saan aru, et tagasi keerata ei saa enam midagi. Ma palun vabandust. Oma peaga saan aru ka sellest, et keegi minu vabanemist ei oota, minu vabadust ei ole kellelegi vaja,» ütles Otškalenko.

Vangla ja prokuratuur ei toetanud kolmapäeval Harju maakohtus pedofiilist lapsetapja, eluaegset vangistust kandva Vassili Otškalenko ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohus teeb määruse 30. detsembril.

Tallinna linnakohus mõistis Otškalenkole 1993. aasta 15. oktoobril räigete kuritegude eest surmanuhtluse mahalaskmise läbi ning selle karistuse jättis 1994. aasta 12. aprillil muutmata ka riigikohus. Tallinna linnakohus asendas 1997. aasta 25. aprillil talle määratud surmanuhtluse eluaegse vangistusega. Praeguseks 56-aastase Otškalenko karistuse kandmise aja algust arvestatakse tema kinnipidamisest 1992. aasta 20. augustil.

Kuna Otškalenko on eluaegsest vangistusest kandnud ära üle 25 aasta, siis on seaduse järgi täidetud formaalsed alused tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Vangla andmetel on Otškalenko vangistuses omandanud elektrik-lukksepp ja keevitaja eriala. Samuti on ta omandanud riigikeele B1 tasemel.

Otškalenko kannab karistust kahe lapse vägistamiskatse ja ühe lapse tapmise eest vägistamiskatse varjamiseks.

Haapsalu elanikud kogusid petitsioon.ee lehel tema vanglast vabastamise vastu tuhandeid allkirju.

Seaduse järgi saab eluaegse vangi ennetähtaegselt vanglast vabastada, kui ta on karistusest ära kandnud vähemalt 25 aastat.