President Karis kuulutas välja üheksa seadust

Veel kuulutas riigipea välja meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse; väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse; perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse; keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse; töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse; kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse.

Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadusega soovitakse jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist Eesti sadamate kaudu ja võimalusel motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi siinsete sadamate ning vähendatakse 2022. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu 50 protsendi võrra.

Ravikindlustuse seaduse muutmise seadusega laiendatakse kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist saavate isikute sihtrühma registreeritud töötute ja toimetulekutoetust saavate isikutega.

Väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse järgi saavad kohalikud omavalitsused koostöös riigiga paigaldada oma haldusterritooriumile automaatseid kiiruskaameraid ja nendega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust poole oma eelarvesse. Samuti muudetakse seadusega maksimaalse hoiatustrahvi ehk automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga määratava trahvi määra 190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära 80 eurolt 100 eurole.

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega muudetakse alaealisele lapsele elatise maksmise korda. Seaduse järgi tuleb elatise summa kujunemisel arvesse võtta lapse reaalseid vajadusi, vanema võimalusi ja lapsega koos veedetava aja hulka, samuti tuleb arvestada, mitut last vanem üleval peab pidama ning kellele makstakse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust.

Keskkonnaseire seaduse muutmise seadusega nähakse ette keskkonnaagentuuri (KAUR) keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadusega pikendatakse järgmise aasta lõpuni haigushüvitiste maksmise korda, mille järgi saavad töötajad haigushüvitist alates teisest haigestumise päevast.

Kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega luuakse III sambasse uus tähtajalise pensioni maksmise lahendus – täiendav fondipension. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2023, puuduva töövõimega isikute tulumaksuvabastust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

Tulumaksuseaduse muutmise seadus näeb ette kehtestada pensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastus.

2022. aasta riigieelarve seaduse järgi on tuleva aasta riigieelarve tulude maht on 13,132 miljardit eurot, kulude maht 13,633 miljardit eurot ja investeeringute maht 724 miljonit eurot. Riigieelarve koostamisel lähtus valitsus oma prioriteetidest: kiire Covid-19 pandeemiast väljumine, inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, rohemajandus, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine.