Riigikaitse arengukava: luuakse mitmikraketiheitjate üksus

Uue arengukava prioriteedid on järgmised:

• Kaitsevalmiduse parendamiseks suurendame uue arengukavaga võitlejate arvu ja loome täiendreservi, samuti tõhustame maakaitset täiendavate Kaitseliidu vabatahtlike kaasamisega sõjalisse kaitsesse. Lisaks arendame mereolukorra teadlikkuse ja mereoperatsioonide juhtimisvõimet. Kasutusele võetakse mobiilsed mereseireradarid ning luuakse Balti riikide vahel sõjalise merepildi vahetamise võime.
• Väeloome tõhustamiseks suurendame üksuste kiirust, kaitstust ja tuleulatust ning arendame meresõjapidamist. Suurendame võimet mõjutada vastast kaudtulega distantsilt luues mitmikraketiheitjate üksuse. Samuti suurendame maakaitse ja brigaadide tankitõrje võimet ning hangime ühekordsed keskmaa tankitõrje relvad kõigile jalaväeüksustele. Täiendame õhuseire- ja õhutõrjesüsteemi, hangime uut relvastust ja varustust uuendades soomusmanöövervõimet. Vastase mõjutamiseks merel arendame välja laevatõrje raketivõime ja hangime meremiinid.
• Eelhoiatuse toimimiseks on võtmetähtsusega luurekogumis- ja sidepidamisvõime arendamise jätkamine, et tagada Eestile ja meie NATO liitlastele vajalik eelhoiatus reageerimiseks.
• Inimvara mõistes on kaitsesüsteemi nurgakiviks reservarmee, mida luuakse ajateenistuse läbinud meestest ja naistest. 2025. aastaks suureneb ajateenijate arv 4000-ni ja 2030. aastaks tõstame tegevväelaste arvu 3975 inimeseni ning hoiame tegevväelaste palga konkurentsivõimelisena.
• Jätkuvad investeeringud riigikaitse suurendamiseks. Selleks renoveeritakse Ämari lennuväli ning arendame Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskusi. Jätkame kaitseväe harjutusalade ja ladude ehitamist ning ulatuslikku valitsemisala taristu (sh Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskuste) uuendamist. Lisaks rajatakse Tartusse Raadile kaasaegne sõja- ja katastroofimeditsiini keskus.