Riik võitleb vaesusega põhiliselt programme ja juhiseid koostades

Esimese vaesust vähendava meetmena tõi sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja välja mulluse toimetulekupiiri määra tõstmise 76,70 euroni kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 61,36 euroni pere teisele ja igale järgnevale liikmele.

Ka arendatakse ja pakutakse jätkuvalt aktiivseid tööturuteenuseid. «Eesti konkurentsivõime kava «Eesti 2020» raames on kavandatud meetmeid lastega kodus olnud emade tööturule tagasipöördumiseks,» tõi asekantsler ühe näite. Lisaks sai valmis tööhõiveprogramm aastateks 2012-2013, mille eesmärk on ennetada töötust ja lühendada töötuse kestust ning aidata tööle isikud, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse või muude eriliste takistuste tõttu.

«Kuna pere vaesusriski leevendamise ja ennetamise peamiseks vahendiks on töö ja kindel sissetulek, siis on oluline pakkuda ka teenuseid, mis toetavad tööhõives osalemist. Seetõttu arendame nii töötutele suunatud teenuseid kui ka teenuseid, mis on suunatud hoolduskoormuse vähendamisele,» rääkis Rahuoja. Et vähendada takistusi tööelus osalemiseks, arendatakse hoolduskoormust vähendavaid ja töötamist toetavaid teenuseid.

«Peame eriti oluliseks kvaliteetse, mitmekesise, paindliku ja kättesaadava alushariduse, (laste –toim) hoiu pakkumise süsteemi väljatöötamist,» sõnas asekantsler. Samuti peetakse oluliseks erivajadusega inimestele ja nende pereliikmetele tööle saamist toetavate hoolekandeteenuste arendamist ja võimaldamist näiteks Euroopa Sotsiaalfondi toel.

«Alates 2009. aastast pakutakse Euroopa Sotsiaalfondi toel nõustamisteenuseid, nagu näiteks võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, perenõustamine, sotsiaalnõustamine, erivajadustega inimestele ja nende peredele ning 2011. aastast toimivad ESF toel ka võlanõustamiskeskused,» tõi ametnik näite.

Alates sellest aastast pakuvad neli piirkondlikku konsultanti Euroopa Sotsiaalfondi toel kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele abi keerulisemate juhtumite lahendamisel.

Eelmisel aastal valmis sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud laste ja perede arengukava 2012-2020. «Arengukava viie strateegilise eesmärgi kokkuvõtvaks ülesandeks on tagada laste ja perede heaolu kasv ning elukvaliteedi tõus,» sõnas Rahuoja.

Selle kava neljandaks strateegiliseks eesmärgiks on ametniku sõnul, et Eestis oleks perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem.

Selleks on kavandatud toimiva sotsiaalkaitsesüsteemi arendamine. Sealhulgas peredele adekvaatse sissetulekut toetava kombineeritud toetuste süsteemi arendamine, elatise maksmise ja elatisabi süsteemi arendamine, lastega perede eluasemetingimuste parandamine, vajaduspõhiste teenuste arendamine perede iseseisva majandusliku toimetuleku soodustamiseks, majanduslikku toimetulekut soodustavate sotsiaalteenuste pakkumine ja arendamine ning tööturuteenuste tulemuslikkuse tõstmine ja elanikkonna vastava teadlikkuse suurendamine.

Mullu valmisid kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhised, mille eesmärk on kirjeldada teenuste osutamise miinimumnõuded, millest teenuste osutamisel lähtuda.

Ministeerium on alustanud uue lastekaitseseaduse eelnõu väljatöötamist ja selle raames lastekaitsesüsteemi korrastamist. Tänavu alustatakse peretoetuste ja teenuste tervikliku kontseptsiooni ehk rohelise raamatu väljatöötamist.

«Kontseptsiooni koostamisel on esmane ülesanne analüüsida peredele pakutavaid toetusi ja teenuseid, et vajadusel arendada ja luua meetmeid perede toimetuleku soodustamiseks,» rääkis Rahuoja. Universaalse peretoetuste süsteemi arendamisel on eesmärk toetada rohkem neid, kes reaalselt enam abi vajavad ja kellel on rohkem lapsi. «Lähtume põhimõttest, et teenuste arendamisel peavad keskmes olema ennetusele suunatud tegevused,» lisas ta.

Ka on alanud hoolekandeteenuste juhiste täiendamine ja uute juhiste väljatöötamine. Tänavu on planeeritud töötada välja perekonnas hooldamise ja perelepitusteenuse juhised.