/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2012/02/15/957840t1h9833.jpg)
Eurostati andmetel pole Eestis olukord laste vaesusega sugugi nii hull kui mujal Euroopas. Vaid seitsmes riigis on olukord Eesti omast veel parem.
Eurostatistika: Eestis pole laste vaesus kõige hullem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimased andmed Euroopa Liidu riikide kohta on avaldatud 2009. aasta kohta, rääkis sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja. Nii oli Eurostati andmetel 2009. aastal Eestis laste suhtelise vaesuse määr ligi 17 protsenti, mis on madalam kui Euroopa Liidu keskmine (ligi 21 protsenti.
Eestist madalam oli laste suhtelise vaesuse määr vaid seitsmes Euroopa Liidu riigis. Seejuures oli laste suhtelise vaesuse määr kõige madalam Taanis (ligi 11 protsenti) ning kõige kõrgem Rumeenias, kus see oli 31 protsenti.
«Enamikes Euroopa Liidu riikides on olnud laste suhtelise vaesuse määr kõrgem kui kogu elanikkonna suhtelise vaesuse määr,» selgitas Rahuoja. Tema sõnul on erandiks üksikud riigid nagu näiteks Taani ja Soome, kus laste suhtelise vaesuse määr on väiksem kui kogu elanikkonnal.
Rahuoja sõnul on vaesuse leevendamisel on olulised riigi või kohaliku omavalitsuse poolt makstavad rahalised hüvitised, sh peretoetused. 2009. aastal vähendasid need hüvitised ja toetused laste vaesust Eestis 13,8 protsendipunkti võrra.
«Paljudes Euroopa Liidu riikides on aga sotsiaalsete siirete mõju laste vaesuse vähendamisel oluliselt väiksem, mistõttu võib öelda, et võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eestis sotsiaalsete siirete mõju laste vaesuse leevendamisel olnud efektiivsem,» toonitas ametnik.
Rahuoja sõnul ei ole 2010. aasta andmeid Eurostatis veel avaldatud, kuid statistikaameti andmetel vähendasid sotsiaalsed siirded sh pensionid laste vaesust 32,5 protsendilt 19,5 protsendile ehk 13 protsendipunkti võrra.