/nginx/o/2021/12/02/14238042t1h6f36.jpg)
Reisilaeva Jossif Stalin ja selle pardal hukkunud tuhandete inimeste tragöödia oli Nõukogude ajal rangelt salastatud nagu paljud teisedki sõjaga seotud faktid. Saladuseloor diktaatori nime kandva laeva ümbert hakkas langema alles 1980ndate teisel poolel, kui puhusid juba uued tuuled ning hakati tõde päevavalgele tooma.
Enam kui 30 aastat tagasi esitas üks söakas mälumängur «Mnemoturniiris» küsimuse Lohusalu ligidal madalikule triivinud laeva kohta. Ilmselt kuulsid raadiokuulajad siis esimest korda, et tegemist oli alusega, millel nimeks Jossif Stalin. Arvukad inimohvrid ja muud üksikasjad siis veel jutuks ei tulnud, sest ainuüksi diktaatori nime mainimine raadiosaates oli tollal paras julgustükk.
Vahepeal on nüüdseks juba 80 aasta taguse tragöödia kohta selgunud mõndagi uut, ent mitmed küsimärgid püsivad. Näiteks pole teada, kas laevavrakist välja toodud 2000 inimese jäänused uputati tõepoolest rabalaukasse, ning kus see võis toimuda.
Jossif Stalin ehitati Nõukogude Liidu tellimusel Leningradi-Londoni liinil sõitmiseks 1930ndate lõpul Hollandis ja anti käiku 1940. aasta alguses.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)
/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)