/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/11/14195622t1hd3ac.jpg)
Täna tutvustas siseminister Kristian Jaani valitsuskabineti istungil idapiiri väljaehitamise ambitsiooni tõstmise plaani, mid valitsus ka toetas. Piiriehitusse plaanitakse täiendavalt eraldada 22,5 miljonit eurot.
Uus plaan: idapiirile tuleb täiendavalt juurde 21 kilomeetrit tara (1)
Jaani sõnul on eesmärk tõsta välispiiri ehituse ambitsiooni – see tähendab, et rajatakse ligi 21 kilomeetrit juure piiritara Värska ja Petseri kandis, mida seni planeeritud ei olnud. «Väga oluline on ka Narva jõgi, kus tuleb tõhustada seirepositsioone. Kui seni on jõgi seiretehnikaga kaetud ligi 70 protsendi ulatuses, siis uue plaani järgi täies ulatudes,» tutvustas Jaani.
Lisaks puudutab uus plaan kõike seda, mis puudutab patrullradu Narva jõe ääres ja kiiret reageerimist. «See on väga hea ettepanek ja otsus tuleb juba täna pärastlõunal,» ütles Jaani, lisades, et ambitsiooni on tõstetud koostöös rahandusministeeriumiga, et oleks tagatud vajalik rahastus.
Jaani lisas, et uut aeda Värska kandis võib käega katsuda juba 13 kuu pärast. Narva jõe lähistel läheb aega, eriti võtab aega maa omandamine, milleks senise praktika järgi võib minna 4–5 aastat.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on tegu teemaga, mis vajas kiiret otsust ja lahendust. «Euroopa Liidu ja Valgevene piiril toimuvad arengud on pingelised, me ei saa seda tähelepanuta jätta,» ütles rahandusminister.
«Valitsuskabinetile tehtud ettepaneku järgi suurendame Eesti piiri välja ehitamise rahastamist täiendavalt 22,5 miljoni eurot. See lisandub valitsuse sihtotstarbelisse reservi juba planeeritud idapiiri väljaehitamise rahale ja annab võimaluse katta piirilõigud, millel praegu rahastust ei olnud kavandatud.»
Tutvustatud plaan
- Maismaapiirile rajatakse kokku 115-le kilomeetrile piiritaristu. Seoses piiratud eelarvega ei olnud planeeritud kogu piiritaristu ulatuses viivitusaeda rajada. Lisafinantseeringuga rajatakse sinna 20,7 km viivitusaeda lisaks. Sellel alal oli varasemalt kavas teha vaid lihtsamaid pinnaseparandustöid, et muuta piiririba piirivalvuritele paremini läbitavaks. Lisanduva viivitusaia projekteerimine ja ehitus maksab hinnanguliselt 6,63 miljonit eurot.
- Narva jõe jälgimiseks rajatakse täiendavalt 14 radari- ja kaamerapositsiooni, mis võimaldavad jõepiiri valvata tehnilise seirega 95% ulatuses seni realiseeritud 70% asemel. Jõepiiril on tehtud radarite ja kaamerate katvuse modelleerimine, kuid tööd on hetkel ootel, sest valitsus otsustas 2019. aastal suunata piiri väljaehitamise eelarve maismaapiiri taristu ehitamisele. Esimeses etapis on kavas investeerida Narva jõe seire suurendamiseks 7,8 miljonit eurot. Valve- ja seiretehnika on plaanis soetada nii EL vahenditest, kui ka välisabist.
- Narva jõe kallasalale rajatakse patrulltee, mis võimaldab vältida pikki ümbersõite ning tagada kiirem reageerimine sündmustele. Kohtades, kus täna on võimalik patrulle läbi viia ainult veesõidukitega, lisandub võimalus teostada patrulle maismaal. Seni on Narva jõe äärse patrulltee rajamine olnud rahastuse puudumise tõttu ajatatud. Arenduse maksumus on hinnanguliselt 8,07 miljonit eurot.