Advokaat: kaitseväelaste kohtuasjade riigikohtu lahendid on olulised tulevasteks vaidlusteks (4)

«Kuigi meedias rõhutakse riigikohtu määruste osas esialgsele õiguskaitsele ja selle rahuldamata jätmisele, ei olnud esialgse õiguskaitse saamine vaidluse eesmärk – selles osas sooviti riigikohtu praktikat ja juhiseid, millele edaspidi vaidlustes tähelepanu pöörata ning seda riigikohus ka andis,» märkis ta.

Tema sõnul oli olulisem vaidlusobjekt küsimus, kas vaktsineerima kohustavaid käskkirju saab kohtus vaidlustada enne, kui töötajad vallandatakse ja avaliku teenistuse alusel töötavad isikud vabastatakse ning riigikohus vastas, et tegemist on siseaktiga ja seda saab kohtus eelnevalt vaidlustada.

«Kohus märkis, et kaitseväe käskkirjaga kehtestatud nõuet ei saa pidada otseseks vaktsineerimiskohustuseks, kuid kuna vaktsineerimistõendi esitamata jätmise tõttu lõppesid teenistussuhted nii töölepingu kui ka avaliku teenistuse seaduse alusel, oli see nõue seega mõju poolest võrdväärne vaktsineerimiskohustusega,» nentis advokaat.

«Teises kohtuasjas oli küsimuse all, kas enne teenistusest vabastamist saab esitada keelamiskaebuse. Oluline on, et ringkonnakohus oli varem asunud seisukohale, et avalikus teenistuses ei saa teenistussuhte peatamiseks keelamiskaebust mitte ühelgi juhul esitada. Riigikohus aga ütles selgelt, et saab, ja veelgi enam – teenistujate korral, kellele pole ette nähtud ennistamisvõimalust, võib kõne alla tulla küsimus, kas sellises olukorras mitteennistamine on põhiseaduspärane. Kaebaja on enda suhtes ka juba nimetatud taotluse halduskohtule esitanud, et kontrollida normi põhiseaduspärasust,» selgitas Reilik-Bakhoff.

Riigikohus märkis, et kohtud on määruskaebuse esitaja ekslikult jätnud ilma põhiseaduse paragrahvile 15 vastavast tõhusast kohtulikust kontrollist olulises küsimuses.

Reilik-Bakhoffi sõnul oli riigikohtus vaidlustatud ka esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmine ringkonnakohtu poolt, kuid selle eesmärk oli saada riigikohtu juhiseid.

«Selle vaidlustamisel oli meile üsna selge, et riigikohus seda rahuldada ei saa – isik oli juba teenistusest vabastatud ning seega ei saanud keelata tema vabastamist esialgse õiguskaitse korras. Esitasime selle nõude eesmärgiga saada riigikohtu juhiseid, millele edaspidi vaidlustes tähelepanu pöörata. Riigikohus on seda teemat põhjalikult lahanud ja tänu sellele on tulevased vaidlused kindlasti rohkem raamides,» ütles Reilik-Bakhoff.

Advokaadi sõnul on väga oluline ka riigikohtu viide, et ringkonnakohus tegi vea, kui leidis, et kaebajal puudus esialgse õiguskaitse vajadus.

«Enne vabastamist oli esialgse õiguskaitse vajadus ilmselge ja sellele viitas ka riigikohus. See tähendab nüüd seda, et olukorras, kus isikuid ei ole veel vabastatud ja riigikohus on leidnud, et neid küsimusi saab lahendada ennetavalt, tuleb anda isikutele esialgne õiguskaitse. Need, kes on juba vabastatud, ei pruugi riigikohtu hinnangul enam esialgset õiguskaitset saada, vaid peavad ootama ära oma kohtuasja lõpplahenduse,» lisas Reilik-Bakhoff.