Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Valitsus kiitis heaks kasvuhoonegaaside vähendamise 2030. aastaks (4)

Copy
Peaminister Kaja Kallas.
Peaminister Kaja Kallas. Foto: Konstantin Sednev
  • Kallas: see peab olema inimeste rohepööre
  • Savisaar: muudatused peaksid tagama ettevõtetele investeerimiskindluse

Valitsus kiitis täna heaks seisukohad Euroopa Liidu kliimaõigustiku «Eesmärk 55» eelnõude kohta, mille eesmärgiks on vähendada 2030. aastaks EL-i kasvuhoonegaaside heidet 55 protsendi võrra.

«Kliimaeesmärkide täitmine nõuab raskeid otsuseid, aga me peame astuma neid samme selleks, et planeeti ja keskkonda säästa,» sõnas peaminister Kaja Kallas.

Kallase hinnangul on rohepöördesse investeerimine võimalus stabiliseerida energiahindu, vähendada energiasõltuvust, muuta majandus ja majandamine jätkusuutlikumaks ning keskkond puhtamaks.

«Eelkõige peame kliimaeesmärkide täitmisel seisma selle eest, et meie inimesed oleksid hoitud ja nende muutuste tõttu ei kannataks. See peab olema inimeste rohepööre,» ütles Kallas.

Keskkonnaminister Erki Savisaar.
Keskkonnaminister Erki Savisaar. Foto: Tairo Lutter

Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul koostas ministeerium seisukohad tihedas koostöös huvirühmade ja teiste ministeeriumidega, sest ettepanekutel on oluline mõju tööstusele, transpordile, põllumajandusele ja metsandusele.

«Seisame läbirääkimistel selle eest, et kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute hinna kõikumise stabiliseerimiseks oleksid meetmed kindlustatud,» kinnitas Savisaar.

«Me toetame komisjoni ettepanekut kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi tõstmiseks, kuid muudatused peaksid olema võimalikult sujuvad, et tagada ettevõtetele investeerimiskindlus,» lisas ta.

Euroopa Liit on võrreldes 1990. aastaga vähendanud tänaseks oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 31 protsenti. Et jõuda aastaks 2050 sujuvas ja mõistlikus tempos kliimaneutraalsuseni, tuleb aastaks 2030 vähendada heidet üle ELi 55 protsenti.

Valitsuses heakskiidetud seisukohti arutab järgmiseks riigikogu. Seisukohtade kinnitamisel riigikogus saab neist Eesti lähtekoht läbirääkimisteks Euroopa liidu nõukogus.

Tagasi üles