FOTOD JA VIDEO ⟩ Ajutine piiritara sai püstitatud: täna lõppes lisaõppekogunemine Okas 21

«Mina ütlen teile suur tänu kaitseväe manöövris osalemise eest,» ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem õppusel Okas 21 osalenute poole pöördudes. «Aga Eesti riik ja inimesed on teile kindla peale tänulikud selle eest, et me oleme paremini valmis Eesti riiki kaitsma. Suur aitäh!»

Kaitseväe juhataja lisas, et lisaõppekogunemisele tulnud reservväelaste kõrval tunnustab ta kõiki tööandjaid, kes toetasid reservväelasi sellega, et jätkasid neile õppuste ajal palga maksmist.

«Eraldi tahan välja tuua ja tänada reservväelaste pereliikmeid, elukaaslasi ja lähedasi, kel tuli õppuse tõttu kodus tühjaks jäänud koht endal täita. See on teiepoolne panus riigikaitsesse – aitäh teile selle eest,» lisas kindralleitnant Herem.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Andrus Merilo sõnul oli õppus muljetavaldav mitmes mõttes – nii reservväelaste kohale jõudmise kui lahingvalmiduse saavutamise kiiruse tõttu. Lisaks täideti aga ka reaalne ülesanne Eesti riigi kriitiliste piirilõikude väljaehitamise näol.

«Ma olen uhke teie üle ja tänulik selle panuse eest, mida te oma osalemise, motivatsiooni ja teotahtega riigi julgeolekusse andsite,» ütles kolonel Merilo täna hommikul Tapa linnakus toimunud rivistusel. «Ja olen täiesti kindel, et kui olukord nõuab, siis kõik need, kes täna rivis on, tulevad kutse peale kohale.»

2. jalaväebrigaadi ülema kolonel Tarmo Metsa sõnul oli brigaadisiseselt õppusele kaasatus märkimisväärselt suurem kui väljakutsutud reservüksused – lisaks olid seotud brigaadi staap tervikuna, tagalapataljon, staabi- ja sidekompanii ning ajateenijad.

«Lisaväärtusena saime arvestatava kogemuse koostööst kaitseväe teiste struktuuriüksustega: sõjaväepolitsei, 1. jalaväebrigaadi, luurekeskusega, aga ka regionaalsete partneritega nagu politsei- ja piirivalveamet, Kaitseliit kui ka erinevad operatsioonialade omavalitsused,» ütles kolonel Metsa.

Lisaõppekogunemisel osalenud 17. pioneeripataljoni evakuatsioonijao ülem vanemseersant Ats Mölder on ettevõtja ja õpetaja kutsehariduskeskuses. Reservväelase tõdemusel ei tulnud tal kordagi pähe mõte lisaõppekogunemisele minemata jätta. Seda isegi vaatamata asjaolule, et trahvi suurus on palju väiksem kui tema saamata jäänud tulu.

«Esiteks, meeskond, kellega sain tuttavaks kaks aastat tagasi Kevadtormil – väga ägedad sellid ning meil on palju varustust ja ülesandeid, mistõttu on iga abikäsi vajalik,» ütles vanemseersant Mölder. «Teiseks, kogemus ja emotsioonid, mida saab kogeda vaid relvavendadega koos olles. Kolmandaks, hea tunne, et said julgeolekusse oma reaalse panuse anda. Ka tsiviilelust korraks eemale saada mõjub värskendavalt.»

Lisaõppekogunemise Okas 21 peaeesmärk saavutati esimese 48 tunni jooksul, kui õppusele kutsutud üksused formeeriti ja need olid valmis oma edasisi ülesandeid täitma. Lisaks lahingvalmiduse saavutamisele ja piiritõkke rajamisele tegelesid üksused operatsiooniala vaatlusega ning harjutasid rasketehnika kasutamist kaitseväe keskpolügoonil. Lõuna-Eestis tegutsenud üksused aitasid kaasa Kaitseliidu lasketiiru ehitusel.

Kaitseväelased fikseerisid lisaõppekogunemisel algusest lõpuni kahjusid teedele ja muudele objektidele ning neid kõrvaldati jooksvalt. Õppuse lõpupäevil kontrolliti veelkord, kaardistati olukord ja vajadusel lõpetatakse kahjude kõrvaldamine pärast õppust.

Kaitsevägi jätkab lisaõppekogunemisele mitteilmunud reservväelaste puudumiste põhjuste väljaselgitamist, tuvastab võimalikke vajakajäämisi kutseprotsessis ning põhjendatud puudumise korral vabastatakse osalemisest tagantjärgi. Põhjuseta mitteosalenute suhtes alustatakse väärteomenetlused.

Valitsus otsustas 17. novembril kutsuda 1684 reservväelast lisaõppekogunemisele Okas 2021. Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti lisaõppekogunemisele 17. ja 27. pioneeripataljoni ja 191. ning 291. luurekompanii koosseisu arvatud reservväelased. Lisaõppekogunemisele Okas 2021 lõppes 25. novembril.

Lisaõppekogunemise Okas 21 eesmärgiks oli lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrolliti riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri kuuluvate reservväelaste kogunemiseni. Lisaks harjutati koostööd politsei- ja piirivalveametiga, keda toetati ajutise piiritara rajamisel. Vahetu julgeolekuoht Eestile puudub, lisaõppekogunemine oli harjutava iseloomuga ja eelnevalt planeeritud.