Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

President Karis: me ei lase Valgevene režiimil EL-i lõhestada

Copy
Vabariigi President Alar Karis ja Soome parlamendi esimees Anu Vehviläinen.
Vabariigi President Alar Karis ja Soome parlamendi esimees Anu Vehviläinen. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Täna võõrustas Vabariigi President Alar Karis Kadriorus Soome parlamendi esimeest Anu Vehviläinenit. Karis rõhutas, et kahe riigi koostöö on tihedam kui kunagi varem.

Karise sõnul annab järgmise aasta märtsiks valmiv uus tulevikukostöö raport värske visiooni Eesti ja Soome suhete uuele tasemele viimiseks. «Vajame koostöövaimu, et leida ühiseid lahendusi suurtele üleilmsetele proovikividele, nagu seda on näiteks kliimamuutused või julgeolek ja energiaküsimused,» märkis Karis.

Riigipea ja Soome parlamendi esimehe kohtumisel vahetati mõtteid Valgevene hübriidrünnakute üle, mis on suunatud Euroopa riikide vastu.

«Valgevene režiimi hübriidrünnaku eesmärk on kaost külvata ja Euroopa Liitu lõhestada. Meie ei lase sel juhtuda. Euroopa Liit on ühtne ja me toetame solidaarselt Poolat, Leedut ja Lätit,» sõnas Eesti riigipea.

President Karis ja Soome parlamendi esimees pidasid murettekitavaks Venemaa sõjalisi manöövreid Ukraina piiri lähistel ning kinnitasid, et jälgivad arenguid suure tähelepanuga. «Olukorra edasine eskaleerumine seaks ohtu mitte ainult Ukraina, vaid kogu Euroopa julgeoleku,» selgitas president.

Vabariigi President Alar Karis ja Soome parlamendi esimees Anu Vehviläinen.
Vabariigi President Alar Karis ja Soome parlamendi esimees Anu Vehviläinen. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Koroonakriisi lahendamisele keskendudes märkis president Karis, et Soome on seda teinud edukalt, sealhulgas ka COVID-19 vastase vaktsineerimise läbiviimisel. Riigipea ja Soome parlamendi esimees pidasid oluliseks mõlema riigi koostööd tervisekriisi lahendamisel.

Eesti ja Soome suhteid arutades keskenduti veel ka koostööle majandussuhetes, digivaldkonnas, transporditaristu projektides ning võimalustele taastuvenergias.

Samuti räägiti kohtumisel koostööst Euroopa Liidu idapartnerluse riikidega ning detsembris toimuvast idapartnerluse tippkohtumisest.

Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtus Soome ametikaaslasega

Soome parlamendi esimees Anu Vehviläinen väisas lisaks Kadriorule ka Toompead, kus arutati Riigikogu spiikri Jüri Ratasega kahe riigi vahelise koostöö süvendamise võimalusi ja uute algatuste loomist.

Riigikogu esimees Jüri Ratas ja Soome parlamendi esimees Anu Vehviläinen.
Riigikogu esimees Jüri Ratas ja Soome parlamendi esimees Anu Vehviläinen. Foto: Erik Peinar/Riigikogu Kantselei

«Eesti ja Soome vahel on püsivad ja tihedad suhted, seda nii inimestel omavahel kui ka majanduses ja kultuuris,» kinnitas Ratas.

«Viimase 30 aasta jooksul on Soome mänginud olulist rolli Eesti arengus, olgu selleks näiteks turismisektor või otseinvesteeringud.» 

Ta avaldas lootust, et 2022. aasta veebruaris valmiv Eesti ja Soome tulevikuraport pakub veelgi rohkem võimalusi ja uusi algatusi.

Ratase sõnul on Eesti ja Soome omavahel väga tihedalt seotud ühise elektrivõrgu kaudu ning koostööd tehakse küberjulgeoleku valdkonnas. Ta tõi näiteks, et Soomel on ekspert Tallinnas NATO kooperatiivses küberkaitsekeskuses ja Eestil Helsingis asuvas Euroopa hübriidohtude vastu võitlemise tippkeskuses. Pooled pidasid oluliseks veelgi paremat teabevahetust ja olukorrateadlikkuse suurendamist.

Tulevikuühendustest rääkides tõi Ratas esile Tallinna ja Helsingi ühenduse Rail Balticaga. Ning tegi ka ettepaneku uuesti hoogustada sõpruslinnadevahelist suhtlust ning luua suhted sõpruskoolide vahel. «Nii saame veelgi tihendada omavahelisi suhteid ja õppida paremini teineteise keelt ja kultuuri,» sõnas Ratas. Digikoostöö valdkonnas tõi Riigikogu esimees esile digiretsepti, mille võiks tema sõnul kasutusele võtta ka teistes Põhjamaades ja Balti riikides.

Ratas tänas Soomet solidaarsuse ja abi eest, mis aitas Eestil võidelda COVID-19 epideemiaga. Nimelt laenas Soome Eestile 130 000 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini, mille Eesti tagastab järgmise aasta veebruaris ning oli valmis võtma vajadusel vastu kriitilisi patsiente Eesti haiglatest.

Tagasi üles