/nginx/o/2021/09/14/14069535t1h09d8.jpg)
Tallinna halduskohtu määrusega said 26 antikehadega inimest tagasi õiguse osaleda testimise teel tegevustes, kus on nõutud koroonatõend, lisaks pikendas kohus esialgse õiguskaitse korras Covid-19 tõendatult läbipõdenud kümne inimese koroonatõendit kohtumenetluse lõpuni, kuigi neil on nakatumisest möödunud 180 päeva.
Kõigis kohtuasjades on kohtud nõustunud, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, sest nad peavad vaidlustatud korralduse tõttu taluma kohtumenetluse ajal intensiivset riivet oma põhiseaduslikele õigustele ja vabadustele, mis muudavad nende igapäevaelu, teatas advokaadibüroo Pallo & Partnerid.
Kuigi valitsuse korraldusega ei ole alates 25. oktoobrist negatiivne koroonatesti tulemus enam nakkusohutuse tõendiks, otsustas Tallinna halduskohus anda 26 antikehadega inimesele esialgse õiguskaitse korras võimaluse tegevustes osaleda negatiivse testi alusel.
«Negatiivse testitulemuse alusel kõnealustes tegevustes osalemist saab pidada teiste isikute suhtes nakkusohutuks ning arvestades kaebajatel Covid-19 haiguse läbipõdemise tulemusel omandanud immuunsust, võib ohtu, et nad ise saavad nendest tegevustest osa võttes nakkuse, pidada madalamaks kui vaktsineeritutel. Seega saavad 26 inimest, kellel on antikehad, osaleda esialgse õiguskaitse korras tegevustes negatiivse testi olemasolul nagu enne 25. oktoobrit,» märkis kohus.
Kümme inimest, kes olid Covid-19 haiguse tõendatult läbi põdenud, said Tallinna halduskohtult esialgse õiguskaitse, millega pikendati nende Covid-passi kohtumenetluse lõpuni.
«On teada, et immuunsus saavutatakse kas haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tulemusel. Seejuures näib Covid-19 haiguse läbipõdemine andvat tõhusama kaitse kui vaktsineerimine, sest olemasoleva teabe põhjal on Covid-19 haigust läbi põdenud isikul oluliselt väiksem tõenäosus nakatuda uuesti Covid-19 haigusesse võrreldes vaktsineerimise läbinud isikuga. Kohus põhjendab veendumuse kujunemist nii terviseameti statistika kui ka teadusuuringutega,» leidis kohus.
Kohtu hinnangul näitab statistika, et läbi põdenud haigestuvad harva ega satu üldjuhul haiglasse. «Covid-19 haigusesse kolmanda laine ajal nakatanutest on terviseameti andmetel (1. juuli kuni 10. november) varem haiguse läbipõdenute arv oluliselt väiksem kui eelnevalt vaktsineeritute arv – vastavalt 623 ja 27 342.
Sümptomaatilise Covid-19 haiguse tõttu hospitaliseeritutest on aga varem haiguse läbipõdenuid ja eelnevalt vaktsineerituid vastavalt 0 ja 1007, selgitas kohus terviseameti andmetele põhinedes.
Advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on viimane aeg vaadata üle koroonatõendi nõuded ja erandid ning teha süsteem korda.
Tema sõnul on Eestis teadlased ühel meelel, et läbipõdemise tõend peab kehtima kauem kui kuus kuud ning seda teadmist on rakendanud ka mõned Euroopa riigid. Lisaks on Eesti teadlased välja pakkunud lahenduse antikehadega isikutele, näiteks võimalus iga kolme kuu tagant antikehade hulka mõõta.
«Praegune olukord, kus iga antikehadega inimene peab kohtu kaudu enda läbipõdemist tõendama, tundub ebaratsionaalse inimeste ja kohtute ressursi raiskamisena. Tuleks olla valmis paremaks koostööks riigi ja kodanike vahel – ei ole mõtet asja keerulisemalt lahendada, kui on võimalik lihtsamalt,» ütles Reilik-Bakhoff.
«Igatahes oleme olukorras, kus inimestel on käes kohtumäärus, mis lubab neil näiteks kohvikusse siseneda, kuid tegelikult ei pruugita neid sinna ikkagi lasta, kuna ei olda kindel, millega on tegu ja kas see määrus ikka pädeb.»
Advokaadi sõnul tuleb kohtumäärusega kohvikusse jalutavaid inimesi aina juure ning see paneb tõendi kontrollijad keerulisse olukorda, sest neil tuleb kontrollida keerulise sõnastusega kohtumäärust ilma, et neid keegi sellisest variandist teavitanud oleks, või veel vähem koolitanud.
«Segadust tekitavad ka kohtute erinevad seisukohad esialgsele õiguskaitsele, kuna alles hiljuti ühe kohtuasja raames paaril inimesel esialgne õiguskaitse tühistati,» rääkis advokaat.
«Igatahes oleme olukorras, kus inimestel on käes kohtumäärus, mis lubab neil näiteks kohvikusse siseneda, kuid tegelikult ei pruugita neid sinna ikkagi lasta, kuna ei olda kindel, millega on tegu ja kas see määrus ikka pädeb,» rääkis Reilik-Bakhoff. «Ka kohtud on erinevate asjade raames järjest rohkem hakanud juhtima valitsuse tähelepanu suurtele puudujääkidele viirusega võitlemise korraldamises.»
Kohus juhtis valitsuse tähelepanu ka asjaolule, et statistika kohaselt toimub piiratud tegevustes – näiteks huvitegevus ja meelelahutusüritused – nakatumine vaid ühel protsendil kõigist juhtudest, mistõttu on kaheldav, kas piirangud on üldse proportsionaalsed. Kohus selgitas, et viidatud statistika ei ole ajas muutunud.
Varem on Tallinna ringkonnakohus juhtinud valitsuse tähelepanu ka asjaolule, et kõigi inimeste piiramine, olenemata nende riskigruppi kuulumisest või mitte, ei pruugi olla põhjendatud. Ringkonnakohus viitas ka asjaolule, et üldkorraldus ei pruugi olla õige vorm prageuste pikaajaliste piirangute kehtestamiseks.
Advokaadibüroo Koch & Partnerid vandeadvokaadi Kalev Aaviku sõnul on pärast kohtumääruste tegemist teabenõuete tulemusena saanud teatavaks täiendavad andmed, mis kinnitavad läbipõdenute diskrimineerimise alusetust ja ebaõiglust vaktsineeritutega võrreldes.
«Möödunud kuul oli sümptomaatilise Covid-19 tõttu haiglaravil isikute hulgas iga päev keskmiselt 2,5 varem Covid-19 haiguse läbi põdenud inimest. Samal ajal viibis avaliku info kohaselt sümptomaatilise Covid-19 tõttu haiglaravil keskmiselt ligi 100 vaktsineeritud inimest ehk ligi 40 korda enam,» selgitas Aavik.
Kuna ametlikult läbipõdenute arv on vaktsineeritute arvust ligikaudu 4 korda väiksem, siis järelikult on läbipõdenute haiglaravile sattumise tõenäosus Eesti möödunud kuu andmete järgi ligikaudu 10 korda madalam kui vaktsineeritute haiglaravile sattumise tõenäosus, leiav Aavik.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)